Vaalis sündis vabariik

Endise Palsu talu asemele laseb Mart Jürmani poeg, 1905. aastal alaealisena mahalaskmisest pääsenud August Jürman 1931. aastal oma ministripalga eest ehitada uhke kahekorruselise eluhoone. Foto: Kaarel Aluoja

Eesti Vabariik sündis esimest korda juba 1905. aastal, seda Järvamaal Koeru kihelkonnas Vaalis. Selle mahasurumine lõppes veres.

Sada aastat tagasi valitsesid Vene tsaaririigis ärevad meeleolud: 1904. aastal alanud rohkete inimkaotustega Vene–Jaapani sõda; tehasetööliste ja nekrutite väljaastumised ning Verine pühapäev Peterburis; rahutused kogu suurriigis. Aeg oli nii–öelda revolutsiooniline.

Ärevad meeleolud kandusid ka Eestisse

Neist meeleoludest ei jäänud kõrvale ka Eesti, mis ägas venestuspoliitika, mõisnike omavoli ja kiriku sekkumatuse käes.

Streigid olid ka Tallinna tehastes, Uuel turul peetud tööliskoosoleku tulistamises hukkus 94 inimest. Tallinnas loodi Venemaa Sotsiaaldemok-raatliku Töölispartei (VSDTP) kohalik komitee.

Detsembris kogunes Tartusse koosolekule ligi 1000 rahvaasemikku, teiste seas Jaan Tõnisson ja Jaak Teemant.

Kuid rahvusliku iseteadvuse kasvu ei täheldatud sugugi üksnes linnades. Järsult suurenes kõikvõimalik seltsitegevus eesotsas põllumeeste ja karskusseltsidega üle kogu maa.

Üha rohkem oli rahvakoosolekuid, mida algul peideti seltsitegevuse taha, hiljem kutsuti kokku luba küsimata, et arutada maa– ja muid olulisi küsimusi.

Õiguste taganõudmine, mõte ajada asju oma rahvaga eesotsas kandus ärksamate peade abil ka Järvamaale, kus uutele tuultele olid kõige vastuvõtlikumad Koeru kihelkonna Vaali ja Päinurme kandi mehed. Vaalis Palsu (ka Palso – toim) tallu kogunenud rahvas arutles korduvalt Vene riigi ja mõisnike ülemvõimu alt pääsu ja Eesti riigi iseseisvumise võimaluste üle.

Need polnud harimatud talumatsid: Palsu peremees Mart Jürman oli Udeva vallakohtu esimees ning Koeru põllumeeste seltsi president. Tema poeg Voldemar Jürman oli lõpetanud Põltsamaa Aleksandrikooli ja abikaasa oli Rutikveres kooliõpetaja.

Vaali küla rätsep Anton Schults oli Järvamaa tuntuim rahvaluulekoguja, Jakob Hurda kolleeg ja osav kõnemees. Johan Stamm kohalik mölder.

Vaali rahvakoosolekud viisid selleni, et 31. oktoobril 1905 mõõtsid Mart Jürman ja Anton Schults Vaali mõisa piiridest välja Tosu talu maa, mis oli seadusevastaselt mõisa külge liidetud.

Maa jagasid nad maata-meestele. Tingimused, mis alusel seda saada ja kuidas harida, selle kohta koostati 22 punktist koosnev leping. Valminud oli maareformiseadus.

Novembri algul asuti moodustama kaitsesalku, nn miilitsaväge, milleks kehtestati kaitseseadus. Ühtlasi koostati igati läbimõeldud Vabariigi Põhiseadus, mis käsitles kohut, kooli ja kultuuri.

1905. aasta detsembri algul, saamata rahvaasemikelt Tartust olulisi juhtnööre edasiseks tegevuseks, kuulutati Päinurme–Vaalis välja Eesti Vabariik.

Otsustati, et kui keskkohtades, see on Tartus ja Tallinnas, Eesti Vabariik välja ei kuulutata, tuleb seda endal teha.

Samal ajal valgusid Tallinnast maale osaliselt relvastatud töölistesalgad, kes haarasid kohalikke inimesi kaasa mõisaid, eriti monopoliseaduse järgi Vene riigile kuuluvaid mõisate viinavabrikuid rüüstama ja põletama.

See oli hea ettekääne saata Eestisse karistusväed, et üksiti eestluse kasvu maha suruda. 13. detsembril 1905 jõudiski Valka kindral Orlovi ja 20. detsembril Tallinna kindralmajor Bezobrazovi karistusüksus.

Koeru saabus 36 Kroonlinna madrusest koosnev karistussalk mitšman Izmailovi juhtimisel 22. detsembri õhtul. Sealt sõideti regedega jõululaupäeva varahommikul Vaali. Nende sündmuste lõpp kujunes veriseks ja traagiliseks.

Mälestusmärk meenutab

Täpselt 70 aastat tagasi, 7. juulil 1935 pandi Koerus nurgakivi mälestussambale, mis meenutab ärksaid Vaali küla mehi Mart Jürmanit, Voldemar Jürmanit, Anton Schultsi ja
Johan Stammi, kes kuulutasid koos mõttekaaslastega Eesti Vabariigi välja juba 1905. aastal.

Need neli karistussalklaste regedel Koeru toodud
Vaali küla meest lasti seal ilma kohtuta maha juba sama päeva õhtul. August Jürman, Mardi noorem poeg, vabastati isa palvete peale, sest tal oli eluaastaid vaid 18. Samuti vabastati Voldemar Jürmani naise vend A. Tannel, kes tookord viibis Palsul juhuslikult.

Kroonlinna madrused hukkasid tookord veel Vaali küla mehe Madis Reesevi ja Rõhu–Liusvere küla kaupmehe, 23aastat kooliõpetajana töötanud Tõnis Uuringu.

Paides lasti 4. jaanuaril 1906 maha August Milk Päinurmest ja Jaan Muuk Vaalist. Koos nendega veel Päinurme mehed Jaan Kuppar ja Hans Pärtel, kuid nende nimesid mälestusmärgi nurgakivisse asetatud akt ei kajasta.

TEAVE

Vabariigi sünd tembeldati revolutsiooniks

Kujur Johannes Raudsepa kavandi järgi 70 aastat tagasi püstitatud mälestusmärgil oli tekst: «A 1905 Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest Koerus langenuile».

Koeru kandi rahvas teab pajatada, et kurikuulus Koeru partorg Piibeleht olla 1947. aastal osa tekstist meisliga ausambalt välja raiunud. Nii püsis sammas tekstiga «A 1905 …. Koerus langenuile» ka Nõukogude ajal rangele tsensuurile vaatamata.

Mälestusmärgist räägiti tollal kui 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste kajastusest ja Vaalis väljakuulutatud Eesti Vabariigist kui Vaali Vabariigist – ajalugu oli jälle kord sobivaks väänatud.

Ka 1967. aastal kirjastuse Kunst välja antud postkaardi tagaküljelt on lugeda: «Koeru. Mälestusmärk 1905. aasta revolutsiooni päevil langenuile».