Tööd leida aitab juhtumikorraldaja

Järvamaa tööhõiveameti juhtumikorraldaja Mare Prüssel on julgustanud ja aidanud puudega inimestel teenistust otsida poolteist aastat, tema abil on töökoha leidnud 26 inimest.

Kes on juhtumikorraldaja?

Eelmise aasta veebruaris võeti kavandi «Puudega inimeste tööhõive edendamine» põhiselt igasse maakonda ja suurematesse linnadesse tööle 17 juhtumikorraldajat.

Juhtumikorraldaja eesmärk on aidata puudega inimesel tööd otsida. Juhtumikorraldaja käib läbi kogu tööotsimistee inimesega, kel muidu võib olla puudub julgus minna tööandja juurde.

Pärast seda, kui puudega inimene on end tööhõiveametis arvele võtnud, nõustame teda, vaatame, kas läheb tarvis kutsenõustamist, millist koolitust ta vajab. Olen ka vahendaja tööandja ja otsija vahel.

Tööandjatki tuleb ette valmistada.

Tavaliselt uurime puudega inimeste tausta natuke rohkem kui teistel tööotsijatel. Näiteks, mis takistab tal tööd leida, kuidas tuleb ta toime elamisega.

Kuivõrd uurite töökoha sobivust?

Hindame töökohta ja vaatame, kas see on puudega inimesele sobilik. Ratastoolis töötajal peab olema töökohas täidetud mõningad tingimused. Näiteks peavad lülitid asuma teatud kõrgusel. Kui tingimused ei ole täidetud, tuleb tööandjal töökohta kohandama.

Järvamaal pole veel olnud erilist juhtumit, kus tööandja oleks pidanud töökohta täiendama.

Mina arvan, et kohandamist ei peaks kinni maksma tööandja, vaid meie peaksime ka tegema midagi tööandja heaks, kes võtab puudega inimese tööle.

Kuidas suhtuvad tööandjad puudega inimeste töölevõttu?

Need, kes on tööle võtnud, on minu meelest hästi suhtunud. Kuid paljud tööandjad kardavad, sest puudega inimese töölevõtt on suur vastutus.

ETK Leib võttis tööle ühe neiu, kuid tema tuli ise sealt ära.

Õmblusettevõttes Maiko oli neli kuud praktikal tüdruk, keda taheti sinna ka tööle võtta, kuid tüdruk ei tahtnud jääda. Ütles, et saaks mujal rohkem palka. Puudega inimesed hindavad ennast mõnikord kõvasti üle.

Kui puudega inimene on tööle saanud, kas lõpetate temaga siis tegelemise?

Tahame, et puudega inimene ei jääks pärast tööleidmist meie külge. Kui ta vajab tuge, on selleks sotsiaaltöötajad.

Kuid on võimalus minna tööle tugiisikuga. Üks tüdruk ootab praegu tööleminekut. Tahaksime maksta tööandjale toetust, et ta määraks oma inimeste seast tugiisiku, kes kolm kuud tüdrukut aitab ja juhendab.

Raha tuleb Euroopa Sotsiaalfondist.

Mida olete jõudnud poolteise aastaga ära teha?

Selle aja jooksul on arvel olnud 75 puudega inimest. Mõni neist on osalise töövõimega, mõnel on määratud puude aste ja viis on sada protsenti töövõimetud.

Praegu on arvele jäänud 21 inimest. Tööle on läinud 26. Koolitusel on käinud 18 inimest, kellest 12 leidis töö. Minu meelest on see hea tulemus. Kutsenõustamist on saanud 20 inimest.

Mis raskendab puudega inimestel tööd leida?

Enesekindlus tuleb paljudel pärast kohanemiskoolitust, kus nad õpivad suhtlema tööandjaga, kasutama arvutit, kirjutama CVd. Nad on kohe teised inimesed, kui selle läbi teevad.

Paljusid tuleb lihtsalt julgustada.

Osad püüame maa peale tuua, sest neil on liiga kõrged nõudmised ja enesehinnang.

Kuivõrd on võimalik kodus töötada?

Kodus on võimalik töötada.

Kuid näiteks tööandjad, kes pakuvad Tallinnas kodutööd, on öelnud, et materjale Järvamaale tuua läheks liiga kalliks.

Miks on puudega inimeste tööhõivega nii suuri raskusi?

Eks puuetega inimesed ole selle ka natuke üle paisutanud. Kõik ei peaks üldse tööd otsima.

Samas pole riik valmis kõiki puudega inimesi tööle panema. Osale ei sobi näiteks üldse töö kindlatel kellaaegadel. Neil võiks olla võimalus olla tööl nii kaua, kui vastu peavad ja tahavad.

See tähendab, et nad tahaksid rakendust poole kohaga, kuid tööandja maksab maksud ikkagi täies mahus. Seega peaks riik tööandjale vastu tulema ja tegema puudega inimese töölevõtu eest soodustusi.

Kuid meie ühiskond ei ole veel valmis ja tööandjad nii rikkad, et võiksid lubada endale üht puudega inimest palgata.

Tundub, et kavandist on puudega inimestele palju abi olnud.

Mina olen optimist. Alles alustasin tööd. Arvan, et enamik töölesaanuid on rahul. Eks mõni ole ka pettunud, et pole leidnud soovitud kohta.

TEAVE

Alates möödunud aasta veebruarist on Järvamaal juhtumikorraldaja Mare Prüsseli abiga tööd leidnud 26 puudega inimest:

valvur 1

traktorist 1

hooldaja 1

lasteaia abiõpetaja 1

autojuht 1

raamatupidaja 1

koristaja 2

klienditeenindaja 3

müüja 5

lihttööline 10

Allikas: Järvamaa tööhõiveamet