Soolaseep aitab saja tõve vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitu poodi on muude tervisetoodete seas asunud müüma soolaseepi. Soolalambid on küll paljudele juba ammu tuttavad, kuid soolast tehtud seepi teatakse vähem.
Kavalad kaupmehed tõmbavad ostjate tähelepanu tootele sildiga, mis lubab, et seebiga hõõrumine aitab kaotada liigset kehakaalu.
Tartu aroomipoe müüja, kes huvilistele salendamistehnikat selgitas, pidi küll tunnistama, et pole veel grammigi maha võtnud.
Otseselt seebiga on soolaseebil pistmist niipalju, et kõvale soolakristallile on antud harjumuspärane ristkülikukuju.
Tegelikult koosneb seebitükk kõvadest soolakristallidest, mis vees lahustub nagu sool ikka. Märjal nahal tundub soolaseep kare, tugevamal hõõrumisel võib ennast sellega isegi kriipida.
Salenemiseks tuleks ennast pärast sauna või dušši soolaseebiga üle hõõruda ja siis soojalt sisse mähituna tunnike vaguralt pikutada. Alles siis võib soola nahalt maha pesta.
Kogemus näitab, et kaal ei alane, küll muutub nahk elastseks ning väiksed haavad ja kriimustused paranevad kiiremini. Järele andis isegi valu põlveliigeses.
Eriti hea on saunas korraga kasutada soolaseepi ja saunamett, mis annavad kokkuvõttes parema enesetunde, kui dušigeelid ja kreemid. Kergete külmetushaiguste puhul on tervistav mõju kohe tuntav.
Soolaseebi suur pluss on hügieenilisus: erinevalt näiteks pimsskivist ei ladestu nahalt kooruv mustus seebitükki, vaid kaob sealt koos veega nagu nahaltki.
Keskmiselt 60–70 krooni maksev seep peab vastu üsna kaua. Pärast tarvitamist tuleb seebike kindlasti kuiva kohta tõsta, sest niiskus sulatab teda tasapisi õhemaks ja väiksemaks.
Välismaistest internetifoorumitest, kus soolaseebi mõju üle arutletakse, võib lausa imeasju lugeda. Kes on vabanenud ekseemist, kes keerulise nimega nahaseenest.
Paar inimest kiidab, et on saanud leevendust psoriaasile. Rääkimata kõige lihtsamatest löövetest ja ja nahka kimbutavatest vistrikest.
Kui mõelda, et looduslik kristallsool on Himaalaja mäestikus ladestunud rohkem kui 260 miljonit aastat tagasi, ajal, mil looduses puudus saastus, võib sealt ju väikesi imesid loota küll.
Seda enam, et toodet vahendava aroomipoe kodulehe andmetel sisaldub koostises kuni 84 inimkehale vajalikku keemilist elementi.