Järvamaa aasta tegu 2005 ootab valimist

Järva Teataja ja Järvamaa omavalitsuste liit ärgitasid kuu algul lehelugejaid ja omavalitsusi seadma üles kandidaate võistlusele «Aasta tegu 2005».

Kahel eelmisel aastal on sellise tunnustuse pälvinud Imavere Arendus, kes ehitas Imaverre kõrtsi, ja Türi staadion.

Nüüd on teada seekordsed kandidaadid ja jälle on lugejatel käes aeg otsustada, milline neist oli aastal 2005 Järvamaa kaalukaim tegu.

Et olla valija, tuleb küsitlustalongil eelistuse ette kasti teha rist. Iga vastaja võib märkida vaid ühe teo, tema meelest kõige tähtsama.

Talong tuleb ajalehest välja lõigata ja saata aadressil Väike–Aia 5, Paide 72 711 või pista Järva Teataja välisukse kõrval asuvasse postkasti.

Eelistuse võib saata ka elektronposti aadressil arnika@jt.ee Kirjale palume lisada täisnime ja aadressi või telefoninumbri, sest tegude kaalujate vahel läheb loosi kolm Järva Teataja kolme kuu tellimust. Vastuseid ootame 20. jaanuarini.

Võitjale anname Mari Vaaderpalli gobelääni, teise ja kolmanda koha omanikule tänukirja. Auhinnad jagame kätte 27. jaanuaril. Head kaalumist! (JT)

Võidupüha paraadi tõttu muutus paariks päevaks Paide tundmatuseni. Muidu rahuliku eluviisiga harjunud linnas oli sel päeval raske autot parkida või tänavail jalutada, sest linn oli külalistest pungil.

Kuigi Paide kultuurikeskuse uus parkla valmis vaid loetud tunnid enne presidendi saabumist, õnnestus üritus igati. Olenemata sellest, et paraadi tuli jälgima ligi 8000 inimest, ei pandud sellal toime ühtegi tõsist kuritegu ega juhtunud muid õnnetusi.

Tänavusel võidupühal oli kindlasti Eesti kõige tähtsam paik Paide.

Järva–Jaani vanatehnika varjupaik

Kuigi statistika puudub, võib oletada, et üle–eestilises meedias on mööduval aastal Järvamaast kõige rohkem juttu olnud seoses Järva–Jaani vanatehnika varjupaigaga.

See on nõukogude ajal toodetud masinate kogum, mis kogu aeg täieneb. Praegu peaks olema Järva–Jaanis endale kodu leidnud 160 mitmesugust sõidukit.

Selline autode armee on kujunenud juba küllalt arvestatavaks turismimagnetiks, mõjutades sellega ülejäänud valda ja naabreidki. Vanatehnika varjupaik on ka noortele omamoodi õppeklass.

Türi vald

Kabala, Türi ja Oisu vald ning Türi linn on juba aastaid selle nimel tööd teinud, et ühel hetkel leivad ühte kappi panna. Tänavu jõudis see nii kauaoodatud kui ka kardetud hetk kätte ning pärast sügisesi valimisi kerkis maakonna suurimaks omavalitsuseks kolme valla ja ühe linna alusel moodustunud Türi vald.

Et uut omavalitsust moodustada ja käima lükata pole lihtne, oli kohe teada. Seetõttu on teha palju tööd, mille tulemuslikkus paistab välja allest aastate pärast.

Omad kired on siingi lõkkele löönud, nimelt on osa Kabala valla elanikke avaldanud soovi astuda Türi vallast välja ja liituda Võhma linnaga.

Estonia vabapidamisega külmlaut

Türi – Arkma tee äärde kerkis tänavu hiiglaslik laudakompleks, millesarnast annab ka Ida–Euroopas tikutulega otsida. Vabapidamisega külmlaut mahutab 1200 lehma ja läks koos sisustusega maksma ligi 50 miljonit krooni.

Uude lauta on loomi veetud juba kuu aega, esialgu on talitajatel tööd palju, sest loomad vajavad uue kohaga harjumiseks aega.

Kui loomakasvatuses võhikuid võib hirmutada mõte, et lehmad peavad elama külmas laudas, kus termomeeter näitab kraade sama palju, kui on neid parajasti õues, on niisugune elupaik loomadele siiski igati meeltmööda ja haigestumist esineb vähem.

Roosna–Alliku vallas on 98 elanikuga Kaaruka küla üks elujõulisemaid. Sellele viitab ka vilgas seltsielu, mida augustist on 2000. aastal moodustatud Kaaruka külaseltsil võimalus edendada Peetri – Esna tee äärde kerkinud seltsimajas.

Et omaaegsest Roosna–Alliku sovhoosi tsemendilao jäänukitest nüüdisaegne seltsimaja kerkiks, selleks hankis külavanem Malle Rooba enda koostatud küla arengukava 2003 – 2008 alusel mitmesugustest kavanditest kokku üle 450 000 krooni. Mõtteist, kuidas seltsimaja kasutada, Roobal puudust pole.

Albu suusa­võistlused Jaak Mae karikatele

Kuigi Albu kandi suusakuulsuse Jaak Mae karikatele sõideti tänavu juba kuuendat korda, said võistlused tänavu hoopis uued mõõtmed. Kolisid Albu pargist Valgehobusemäele, eraldi võistluspäevad tulid harrastajaile ja noortele ning Eesti ja maailma tippsuusatajaile.

Esimestel rahvusvahelistel Valgehobusemäe suusavõistlustel sõitsid võidu Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Raul Olle, Frode Estil, Rene Sommerfeldt ja Eesti järelkasvu koondis.

Naistest olid rajal Kristina Šmigun ja Valentina Ševtšenko, kannul Eesti suusaneiud. Tippsuusatajatele elas raja ääres kaasa ligi poolteist tuhat inimest, mis tõstis ürituse Eesti suuremate suusavõistluste sekka ja leidis ajakirjanduses suurt kõlapinda.

Üritus pälvis ka laiemat tähelepanu, sest 2006. aastal on see juba ametlikult rahvusvahelise suusaliidu FIS võistluskalendris.

Kaks päeva enne suurvõistlusi peetud harrastajate ja noorte jõuproov kuulub üle–eestilisse karikasarja ja on kasvanud iga aastaga suuremaks. Võistluste põhieesmärk äratada noortes huvi suusatamise vastu ja anda neile võimalus võistelda
toimib Jaak Mae hinnangul hästi.

Narkoetendus «Tuule keerises»

Uimastiennetusnädala vältel etendus Koeru kultuurimajas keskkooli õpetajate ja õpilaste ühistööna näitemäng elust endast «Tuule keerises».

Vaatajad said kaasa teha noore neiu kujunemise uimastisõltlaseks ja lõpliku vajumise meeleheitesse, mis lõppes surmaga.

Etendusse oli kaasatud kohalikke avaliku elu tegelasi, olid vestlused psühholoogiga. Kokku mängiti etendust 26 korda, vaatajad tunnistasid hiljem, et hakkasid pärast seda narkoprobleemile mõtlema senisest sügavama murega.

Lõuna–Järvamaa kosjavoor

Endise Oisu valla Kärevere küla vanemal Valdu Välimäel tuli Türi, Oisu ja Kabala valla ning Türi linna suurvallaks ühinemise eel mõte võtta ette hoburetk naabrite juurde.

Nii sündis juuli algul neli päeva väldanud ja 37 küla läbinud ligi 140 kilomeetrit pikk Lõuna–Järvamaa kosjavoor, kus Türi vald kui peiupoiss läks kaaskondsetega teisi valdu kui mõttelist pruuti valima.

Et säiliks üksmeel ja areneks koostöömõte, leevenduksid omavalitsuste liitumise hirmud, nagu põhjendas tollal Välimäe. Sündmust jäi kohapeale tähistama metallplaat, pakuti kosjaviina, läks pruudikauplemiseks, õhtu lõppes simmaniga.

Kuigi üks pruut – Kabala valla Villevere küla – jättis kosjaviinad ette teada olevalt vastu võtmata, läks osaliste meelest kosjavooril mujal siiski hästi.

Rahvusvaheline Paide triatlon

Paides elav Eesti tipptriatleet Ain–Alar Juhanson andis uue elu Paide triatlonile. Kui seni oli see Eesti triatlonikarikavõistluste osavõistlus, korraldas Juhanson nüüd Paides samal ajal ka Eesti triatloni poolmaratoni meistrivõistlused. Osalejail tuli läbida 1,9 km ujudes, 90 km jalgrattaga ja 21 km joostes.

Head sidemed maailma triatlonieliidiga aitasid Juhansonil tuua Paidesse võistlema nimekaid sportlasi, nagu Steffen Liebetrau, Tom Söderdahl, Thomas Vonach. Lisandusid Põhjamaade triatleedid ja Eesti triatloniparemik.

Väliskülaliste meelest polnud tegemist kommertslikult ülepaisutatud suurvõistluse, vaid armsa sportliku mõõduvõtuga, kus kõige rohkem pälvivad tähelepanu sportlased. Sama meelt on ka Eesti triatloni liit ja Paide linnavalitsus.

Tarbja võimla–kodanikukeskus

Tarbjal valmis septembris võimla–kodanikukeskus, mille ehitamine läks maksma ligi seitse miljonit krooni: kolm miljonit andis riik, ülejäänud neli miljonit käis välja Paide vald oma eelarvest.

Võimlaga lisandus Paide valla rahvale koht, kus korraldada mitmesuguseid spordi– ja kultuuriüritusi. Kodanikukeskuses asuvad kool, lasteaed, raamatukogu, internetipunkt ja noortekeskus.