Remonti takistab ehitajate ja raha nappus

Peetri põhikooli direktori Ene Reinla ütlust mööda kulus suurem osa remondiks ette nähtud 70 000 kroonist tuletõrjesignalisatsioonile, mille juhtpult asub esimesel korrusel, aga andurid on laiali üle maja ja nende töökindluski proovitud: suvel tehti ühte ahju tuld, aga see ei tõmmanud. Foto: Andrus Eesmaa

Järvamaa koolide suviste ehitustööde maksumused ulatusid 5000 kroonist 10 miljoni kroonini, kuid siiski on veel palju teha, sest puudu on miljoneid kroone ja töid viibivad ehitusmeeste nappuse tõttu.

Kõige paremini võib uue õppeaasta eel ennast tunda Paide gümnaasium, sest 10 miljoni krooniga on üks korpus täielikult renoveeritud.

Kümnenda klassi õpilane Siiri Vene lausus, et talle meeldib. «Iga korrus on hästi ilusat heledat värvi, koolimaja tundub palju avaram,» sõnas ta.

Fuajee on samuti kenam, sest sein on maha võetud ja selle asemel on kiviktaimla. «Palju valgem on nüüd,» sõnas Vene. «Alguses oli natuke võõras, kuid hästi ilus on.»

Töömeestel on kiired ajad

Ülejäänud Järvamaa koolid remontisid hooneid tagasihoidlikumalt. Roosna–Alliku põhikool on sügiseks ligikaudu kaks miljonit krooni parem kui kevadel.

Direktor Daina Pärt hindas maja seisu heaks. «Võrreldes sellega, mis meil oli ja mis on praegu, ei oskagi halvemat hinnangut anda,» lisas ta.

Aravete keskkool korrastas end miljoni krooni ulatuses. Direktor Andy Tilk tunnistas, et vaja on hoopis 20 miljonit krooni, et maja korda saada. «Kui koolimaja oleks kogu aeg normaalses korras, piisaks miljonist, kuid et koolimajja pole pikka aega investeeritud, on vajadused hoopis suuremad,» põhjendas ta.

Päinurme internaatkool tegi remonti 1,7 miljoni krooni eest ja Järva–Jaani gümnaasium kulutas selleks kolm miljonit krooni.

Ülejäänud Järvamaa koolide ehitustööde maksumus jäi kõige rohkem poole miljoni krooni ligi. Türi gümnaasium kulutas selleks ligi 600 000 krooni. Direktor Reiu Sootla ütles, et suvel olid plaanid suuremad, kui jõuti teha. Kõik jäi selle taha, et polnud töömehi võtta, kuigi raha oli olemas.

Aravete keskkooli direktor Andy Tilk ütles, et nemad alustasid juba talvel nende töödega, mis õppimist ei seganud, sest oli ette teada, et suvel on töömeestel kiired ajad.

Ka Järva–Jaani gümnaasiumi direktor Sirje Pehk tunnistas, et osa tööde lõpetus jäi sügisesse, sest ehitusettevõtetel on palju objekte ja mehi napib.

Järvamaa mõisakoolid tegid ehitustöid sadade tuhandete kroonide eest, kuid tarvis oleks kümneid miljoneid kroone.

Väätsa põhikooli direktor Enn Lehtpuu lausus, et ainult mõisa renoveerimine maksaks 13 miljonit krooni. Tänavu oli töid teha 320 000 krooni, seda juurdeehitises, mitte mõisas. «Oleme otsustanud, et selle rahaga, mis riik on andnud, kaasajastame praegust keskkonda,» lausus ta. «Raha on liiga vähe, et minna mõisa juurde.»

Ka Koigi põhikool tegi tänavu remonti ainult 70 000 krooniga. Direktor Arvo Kangas ütles, et mõisaosa ennistusele kuluks hoopis 16 miljonit krooni. Ta lootis hoone korda saada 2013. aastaks.

Laupa põhikool kulutas uuendusele 375 000 krooni. Seda pole palju, kui arvestada, et üleeilsest on ministeeriumis renoveerimisprojekt, mille rakendus maksab 20 miljonit krooni.

Veerand koolidest vahetas suvel rohkemal või vähemal määral aknaid. Vajadust uute akende järele nimetas ka Ahula lasteaed–algkooli ja Peetri põhikooli direktor.

Kool vahetas vabariigiaegseid aknaid

Ambla põhikooli direktor Madli Põder lausus, et akende vahetus oli koolile suur ja oluline investeering. «Maja on ehitatud 1921. aastal, mõni aken võis sama vana olla,» lisas ta.

Albu ja Sargvere põhikooli ning Paide täiskasvanute keskkooli direktor hindasid maja seisu heaks. «Meie kool on ausalt öeldes korras,» märkis Albu põhikooli direktor Ervin Jürisoo.

Paide täiskasvanute keskkooli direktor Anneli Suits hindas kooli ruume keskmisest paremaks.

Sargvere põhikooli direktor Eevi Tüüna lausus, et kool on heas seisus, seepärast polnud tarvidust suvel suurt remonti ette võtta. «Tegemist tahab fassaad ja vihmaveerennid renoveerimist, aga need on plaanis,» märkis ta.

Tüüna lisas, et kuna koolimaja on ilus ja korras ning õpilastele ruumi jagub, on oodatud sinna ka linnalapsed, kes tunnevad ennast suures koolis natuke ahistatuna.

REMONT JÄRVAMAA KOOLIDES

Ahula lastaed–algkool. Kohendas katlamaja 15 000 krooni eest ja pani põrandale 2000 krooni eest linoleumi.

Albu põhikool. Uuendas arvutiklassi, kolm klassi said uued lauad–toolid, tegi sanitaarremonti. Kokku kulus ligi 150 000 krooni.

Ambla põhikool. Vahetas klassides aknaid, tegi sanitaarremonti. Kulus 250 000 krooni.

Aravete keskkool. Algklassimaja kaks klassi said uued aknad, tegi mängutuba, algklasside WC kapitaalremonti (valmib järgmise nädala reedeks). Remontis arvutiklassi, mille ehitas kahest ruumis kokku, kohti on senise 15 asemel 26, sisustus on uus. Paigaldas tuletõrje– ja turvasignalisatsiooni, remontis poiste tööõpetuse ruumi, mille uued tisleripingid saabuvad järgmine nädal. Kõigele kulus ligi 1 000 000 krooni.

Imavere põhikool. Vahetas arvutiklassi ventilatsiooni, viies klassis vahetas lampe ja pani mõne uue akna. Tegi koridorides sanitaarremonti. Kulutas kokku 200 000 krooni.

Järva–Jaani gümnaasium. Ehitas endise kutsekooli ühiselamu gümnaasiumi õpilaskoduks (tööd lõpetamisel, kolib sisse teise veerandi algul), ehitas aulat, mille esimene järk lõpeb aasta lõpul, samuti lõpeb siis ka kooli sise– ja välisuste vahetus. Kaks klassiruumi ja söökla said uue mööbli. Uuendas kaht personali olmeruumi. Kõik kokku läheb maksma ligi kolm miljonit krooni.

Kabala põhikool. Renoveeriti väikest saali, tegi sanitaarremonti. Kulutas üle 400 000 krooni.

Koeru keskkool. Suurim töö on soojatorustiku ehitus. Tegi veel värvimistöid ja korrastas teise korruse fuajeed. Kokku kulus ligi 600 000 krooni.

Koigi põhikool. Tegi sanitaarremonti, värvis võimlat. Kulutas töödeks ligi 70 000 krooni.

Laupa põhikool. Renoveeris vestibüülis kamina, aula põrandal võttis vana laki maha ja õlitas, õpetajate tuba sai täiesti uue näo, korrastas parki. Kulus 375 000 krooni.

Paide gümnaasium. Ehitas 10 miljoni krooniga ümber A–korpuse. Kulutas raha õpperuumide, koridori ja trepikoja, peatrepikoja ja –fuajee ümberehitusele, ventilatsiooni– ja liftišahti, invatualettruumi ja inventariruumi ehitusele, uuele vesivarustusele ja kanalisatsioonile, küttesüsteemi uuendusele, elektritöödele, fassaadi viimistlusele ja soojustusele.

Paide slaavi gümnaasium. Puhastas 10 000 krooni väärtuses põrandaid.

Paide täiskasvanute keskkool. Korrastas ühe klassiruumi ja kahe kabineti põrandaid, seinu, lagesid. Kulus 60 000 krooni.

Paide ühisgümnaasium. Remontis 380 000 krooni eest. Värskendas B–korpust, tegi elektritöid, renoveeris treppi, ehitas trepile varikatuse. 300 000 krooni eest muretses inventari.

Peetri põhikool. Tegi sanitaarremonti ja paigaldas tuletõrje signalisatsiooni. Kulus 70 000 krooni.

Päinurme internaatkool. Valmis neli uut klassi, renoveeris tööõpetuse klassi ja elektrisüsteemi. Kokku kulus 1,7 miljonit krooni.

Roosna–Alliku põhikool. Remontis umbes kahe miljoni krooni eest kogu õppekorpuse vundamendist katuseni. Soojustas seinu, lage, vahetas aknaid, katust, valgusteid. Fassaadi remont lõpeb septembris.

Retla kool. Vahetas võimla, pikapäevarühma, tööõpetuse klassi aknaid. Lisaks tegi sanitaarremonti. Kulus 200 000 krooni.

Sargvere põhikool. Pani võimla akendele rulood. Tegi suurpuhastust ja pisiremonti. Kulus ligi 15 000 krooni.

Tarbja lasteaed–algkool. Tegi ligi 5000 krooni eest sanitaarremonti.

Türi gümnaasium. Vahetas mitme klassiruumi põrandaid, tegi sanitaarremonti, uuendas staadioni murukatet, vahetas uksi, pani trepimademetele uusi kiviplaate, remontis poiste duširuumi. Kokku kulus ligi 600 000 krooni.

Türi majandusgümnaasium. Vahetas algklasside majatiivas aknaid, renoveeris aula põrandat, lisaks tegi väiksemaid remonditöid. Kulus ligi 500 000 krooni.

Türi toimetulekukool. Värskendas saali, vahetas põrandakatet, värvis seinu, ostis logopeedi kabinetti uut mööblit. Kulutas 100 000 krooni.

Vodja kool. Remontis kõiki klassiruume, koridore ja verandat.

Väätsa põhikool. Uuendas kolme klassiruumi. Kokku kulus 320 000 krooni.