E–kool vallutab Järvamaa

Merili Nikkolo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva–Jaani gümnaasiumi V klassi juhataja Marge Terras (vasakult) ja infojuht Kairi Ainjärv näitavad ühte neist sülearvutitest, mille kool ostis, et õpetajad saaksid paremini e–kooli andmeid sisestada.
Järva–Jaani gümnaasiumi V klassi juhataja Marge Terras (vasakult) ja infojuht Kairi Ainjärv näitavad ühte neist sülearvutitest, mille kool ostis, et õpetajad saaksid paremini e–kooli andmeid sisestada. Foto: Andrus Eesmaa

Päeviku saladuslik kadumine just siis, kui vanem seda näha tahab, last enam ei päästa, sest aasta pärast on enamik maakonna koole liitunud e–kooliga ja hinded netis igal ajal näha.

Tänavust õppeaastat võiks nimetada üleminekuaastaks, sest peaaegu pooled Järvamaa üldhariduskoolid kavatsevad sellal e–koolile üle minna.

Vanemad tunnevad suurt huvi

Täies mahus tahavad e–kooli kasutama hakata Paide ühisgümnaasium ja gümnaasium, Türi majandusgümnaasium ja gümnaasium ning Ambla, Väätsa, Imavere ja Peetri põhikool.

Järgmise aasta 1. septembril teevad seda Kabala, Sargvere ja Koigi põhikool ning Aravete keskkool, kes kasutavad tänavust kooliaastat harjumiseks.

Retla koolis ja Koeru keskkoolis e–kool 1. septembrist juba toimib, eelmisel kevadel liitusid sellega Järva–Jaani gümnaasium ja Roosna–Alliku põhikool.

Lastevanematel ei tasu karta, et nad tundmatus kohas vette visatakse, sest koolid tutvustavad jõudumööda uut süsteemi ja teavitavad, kuidas liituda.

Türi majandusgümnaasium selgitas oktoobri keskel lastevanemate üldkoosolekul, mis on e–kool, mida sealt näha saab ja kuidas liituda.

Direktor Paul Poopuu ütles, et suhtumine tundub olevat hea, sest juba koosolekust osavõtt oli aktiivne ja rohkearvuline: pärast koosolekut esimeste päevade jooksul tuli lastevanematelt 50 liitumisavaldust.

Retla kooli direktor Jaanus Roosileht ütles, et koolis on huvi e–kooli vastu päris suur ja seda kasutab kolmveerand lastevanematest. Päevas on kasutusi üle saja, õpilasi on koolis 87.

Nii mõnegi kooli direktor märkis, et e–koolile ülemineku kohta hakkasidki esmalt pärima lastevanemad.

Näiteks Paide ühisgümnaasiumis küsisid lastevanemad juba eelmisel aastal, millal e–kooliga algust tehakse. Ka Ambla põhikooli direktor Madli Põder sõnas, et e–koolile ülemineku ettepanek tuli esmalt lastevanematelt.

Valdavalt lootsid direktorid, et e–kooli vahendusel kodu ja kooli suhtlus kiireneb. «E–kool on õpetajale hea võimalus lapse kohta teavet jagada, sest tegelikult hakkavad telefoniarved ka päris suureks minema,» lausus Põder.

Jaanus Roosileht märkis, et vähenevad ka kodused mured. Ta lisas, et e–kool lihtsustab kooli juhtimist, sest palju kergem on saada ülevaateid ja analüüsida.

Ka õpetajatel on võimalik teha sissekandeid, ilma et oleks tarvis paberpäevikuid, seega saab töötada kas või kodus, kui arvuti on olemas.

Lapsega tuleb ka rääkida

Väätsa põhikooli direktor Enn Lehtpuu sõnas, et kuigi loodab kooli ja kodu sideme paranemist, tahaks ta, et lapsevanem leiab sellest hoolimata aega rääkida lapsega näiteks õhtusöögi ajal.

Kabala põhikooli direktor Helgi Kredemann tunnistas, et tema ei oska veel ühtegi plussi välja tuua, sest kool on väike ja side lastevanematega niigi tihe. «Kuid tahaksime ikka proovida, võib–olla tõesti on need eelised olemas,» sõnas ta.

Roosna–Alliku põhikooli direktor Daina Pärt, kelle kool oli esimene Järvamaal, kes e–kooli täies mahus kasutama hakkas, oskas nimetada siiski ainult plusse. «Esiteks on lastevanematel kohe olemas info, kuidas on lapsel koolis läinud,» selgitas ta. «Need lapsed, kes on haiged, saavad alati vaadata, mis jääb õppida.»

Pärdi meelest toimib süsteem hästi. Eelmisel aastal oli ainult paar korda, kui viskas kasutaja välja, kuid seda on nüüd täiendatud.

Pärt lausus, et algul oli kasutajaid rohkem, nagu uute asjade puhul ikka. «Võib–olla on pilt selgem ja lapsed ka teavad, et vanema ees pole midagi salata, nagunii saavad teada,» põhjendas ta.

E-KOOL

E–kooliga on liitunud 220 üldharidus– ja kutsekooli.

E–koolis saavad lastevanemad vaadata lapse ja lapsed enda, õpetaja ja klassi tunniplaani; näha hinnetelehte, kus on kirjas ka puudumised ja hilinemised; lugeda märkusi; näha, mida on tunnis tehtud ja mis on kodused ülesanded; osaleda foorumis; vaadata õpinguraamatut.

E–kooli sissepääsuks on kolm võimalust: internetipank, ID–kaart ja parool.

Enne e–kooli kasutamist peab kooli administraator määrama sinu rolli (õpilane, lapsevanem, õpetaja) ja andma ligipääsuõiguse.

E–kooli saab kasutada ka mobiiltelefoni kaudu. Saada kiire ülevaade tunniplaanist, koduülesannetest, jooksvatest ja veerandi hinnetest, märkustest, puudumistest ja klassijuhataja teadetest. Esimesed 30 päeva on tasuta. Siis võib osta kas üheksakroonise kuupileti või poolteisekroonise päevapileti.

Allikas: www.ekool.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles