Piimaraha jääb taotlemata bürokraatia tõttu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuigi Peetri põhikool pole paar aastat koolipiimatoetust taotlenud, ei tähenda see, et piima laual sel ajal polnud. Mõnuga on saanud seda juua VII klassi tüdrukud Egle Truska (vasakult), Jana Plans ja Teele Seire.
Kuigi Peetri põhikool pole paar aastat koolipiimatoetust taotlenud, ei tähenda see, et piima laual sel ajal polnud. Mõnuga on saanud seda juua VII klassi tüdrukud Egle Truska (vasakult), Jana Plans ja Teele Seire. Foto: Andrus Eesmaa

Kuigi Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) pakub koolipiimatoetust kõigile, kes esitavad nõutud dokumendid, on mõni kool võimalusest loobunud, pidades taotlemist liiga bürokraatlikuks.

Järva maavalitsuse sotsiaal– ja tervishoiuosakonna peaspetsialist Kaie Altmetsa teada on loobunud või pole kasutanudki koolipiimatoetust Järva–Jaani gümnaasium, Retla kool, Peetri põhikool, Päinurme internaatkool ja Paide slaavi gümnaasium.

Kaks kooli hakkavad piimaraha taotlema

Altmets sõnas, et arvatavasti piim siiski koolilõunast ei puudu, kuid koolid on leidnud piima pakkumiseks muid võimalusi, millega ei kaasne nii bürokraatlikku asjaajamist.

Järva–Jaani gümnaasiumi direktor Sirje Pehk ja Paide slaavi gümnaasiumi direktor Vera Vassiljeva kinnitasid, et piima on nende kooli menüüs küllalt ja rohkem pole ka vajadust, sest õpilased lihtsalt ei joo nii palju.

Järva–Jaani gümnaasiumi vanemkokk Ülle Roos lausus, et piim mahub ilusti toiduraha sisse ja PRIAst pole vaja toetust küsida. «Kogus on nii pisike (30–40 liitrit nädalas) ja paberimajandus oleks nii väikse koguse juures lihtsalt keeruliseks läinud,» sõnas ta.

Vassiljeva meelest on koolipiimatoetuste taotlemise juures halb ka see, et raha tuleb alles tagantjärele. «Meil pole niisugust raha, mida saame lisaks maksta,» ütles ta.

Peetri põhikool ja Retla kool plaanivad jälle hakata koolipiimatoetust taotlema. Kuid see ei tähenda, et seni oleksid õpilased olnud piimata.

Peetri põhikooli direktor Ene Reinla ütles, et paar aastat tagasi, kui taotlemine käis teistmoodi, küsis kool veel piimaraha. «Praegune (taotlemiskord – toim) on bürokraatlik ja selle taha on jäänudki toetuste taotlemine,» põhjendas ta.

Reinla sõnas, et nüüd on kavas jälle hakata koolipiimatoetust küsima, ta on ka uurinud, kuidas teised koolid on paberimajandusega toime tulnud.

Retla kooli direktor Jaanus Roosileht ütles, et kunagi jäi koolipiimatoetus taotlemata sel põhjusel, et piimaraha mahtus kuludesse.

Teine põhjus on, et kuna piimale kulunud summad olid väiksed, otsustas kool loobuda toetust taotlemast. Seda enam, et isegi väikeste summade juures on Roosilehe ütlust mööda PRIA nõudmised konkreetsed (näiteks ei tohi piima söögi sees kasutada) ja nõuavad täpset arvepidamist. «Meil on see mängumaa ikkagi vabam olnud,» lisas ta.

Nüüd tahab Retla kool lülituda taotlejate ringi esimesel võimalusel. «On saanud teised bürokraatiga hakkama, saame meie ka,» lisas ta.

Tuleb raamatupidamine korras hoida

PRIA pressinõunik Taavi Linnamäe ütles, et meede võis 2004. aastal tunduda keeruline, kuid tegelikus elus pole PRIA küll läbivat rahulolematust täheldada võinud. «Kõik, kes on nõu vajanud, on seda PRIAst alati ka saanud,» sõnas ta.

Linnamäe lisas, et taotlejail ja õppeasutustel tuleb vaid raamatupidamine korras hoida, see tähendab säilitada koolipiimatoodete ostuarved ja tagada, et toetatavad piimatooted oleksid arvel selgelt eristatavad neist, mida ei toetata.

Koolipiima pakub Eestis praegu 470 toetustaotlejat. Koolipiimatoetuse taotleja on kas õppeasutus, kohalik omavalitsus või piimatoodete tarnija (tööstus, toitlustus või operaatorfirma).

Koolipiimatoetuse taotlemiseks antud heakskiidu on alates 2004. aasta sügisest avalduse alusel lõpetanud 33 taotlejat, kellest 29–l on põhjus kas õppeasutuste liitumine, teise koolpiimatoetuse pakkuja valimine või omavalitsuste ühinemine. Neli taotlejat on koolipiimast loobunud.

TEAVE

Koolipiima võib pakkuda lasteaialastele, I – XII klasside õpilastele ja põhihariduse alusel kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele.

Koolipiimatoetust makstakse tagantjärele kindlal ajal tarbitud koguste alusel. Toetatav maksimumkogus on 0,25 liitrit piima või piimatoodet koolipäevas ühele õpilasele.

Koolipiimatoetuse saamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt kahe kuu jooksul pakutud koolipiima alusel.

Taotlusi võib esitada kuue kuu jooksul arvates taotlemise aluseks oleva ajavahemiku lõpust.

Eelmisel aastal maksti koolipiimatoetust ligi 10 miljonit krooni.

2006. aasta oktoobri andmetel oli koolipiimatoetuse skeemiga liitunud 878 kooli, sealhulga on Järvamaal taotlejaid 31, õppeasutusi 40, õpilasi–lasteaialapsi 7695.

 

Allikas: www.pria.ee

Tagasi üles