Trükkplaaditehas alustas tööd

Trükkplaaditehases ei tehta ühtegi liigutust palja käsi. Grupijuht Eve Tambre ülesanne on lasta masinal kõik plaadid üle testida. Foto: Kersti Kivisoo

Paides Tööstuse tänava lõpus aastaid tondilossina seisnud varemete asemel on nüüd aiaga piiratud uue trükkplaaditehase tootmishoone: värav on lukus ja sisse pääseb vaid omanike loal.

OÜ Brandner PCB müügidirektor Renita Roosileht ütles, et uudishimulikud hoiab ettevõte eemale riskide vähendamiseks. See tuleneb klientide nõudest kaitsta nende intellektuaalset omandit: kui tehasest andmed lekivad, pole see enam uudne ja prototüüp.

Tarnekiirus aitas madalseisust üle

Brandner PCB toodab trükkplaate – elektroonika komponente, mille abil saavutatakse ühendused teiste elektrooniliste komponentide vahel.

Roosileht selgitas, et trükkplaate kasutame kõik iga päev, neid on telerites, mobiilides, külmikutes – kõikjal. «Meie oleme spetsialiseerunud väikestele seeriatele, erilistele tellimustele näiteks meditsiinitehnika ja mõõteaparatuuri tarvis,» ütles ta. «Oleme väikesed ja paindlikud ning suudame pakkuda kiiret tootmist ja tarnet, s. o alates kahest tööpäevast.»

Ettevõtte peatehnoloog Aular Soon ütles, et kiirus ja pidevad rahapaigutused tootmisse aitasid tehase rasketest aegadest üle. 1997. aastal äriregistrisse kantud sada protsenti Eesti kapitalil põhinev ettevõte alustas tootmist Tallinnas Mustamäel 1997. aastal.

«2000. aastast algas trükkplaaditootmises madalseis, põhjus lihtne: siis avastati Hiina, suurem osa tootmisest kolis Euroopast sinna, mõne aastaga lõpetas kaks kolmandikku Euroopa trükkplaaditööstusest,» põhjendas Soon.

Soon lisas, et Brandner PCB oli väike, paindlik ja suutis pakkuda kiiret tarnet. «Kiirus aitas ellu jääda. Ja selle asemel, et jääda ootama, investeerisime seadmetesse, seadmetesse, seadmetesse – käisime ajaga kaasas,» lausus ta.

Igal aastal investeerib ettevõte seadmetesse nelja miljoni krooni ringis ehk amortisatsiooniga võrdse summa. «Üritame viia asja sellisele tasemele, et iga liigutus siin oleks perfektne,» sõnas Soon.

Tema ütlust mööda on tehasel head sidemed Põhjamaade konkurentidega.

Aastaks 2006 oli Hiina kaotanud huvi Euroopa turu vastu (nad täitsid tootmisvõimsused uue hitt–toote, LCD–telerite abil) ja Euroopa tootmisvõimsused olid kokku kuivanud.

Aular Soone ütlust mööda on turul praegu tugev kasvutrend ja need ettevõtted, kel on tehnoloogia ajaga kaasas käinud, saavad ka tööd.

Tallinnast hakkas Brandner PCB ära tahtma mõne aasta eest. «Tallinn pole tootmisettevõttele sobiv keskkond. See tuleb poliitikast – linnajuhtide mõte on, et Tallinnast peab saama city, kuhu pole tootmisel asja,» selgitas Soon.

Tootmise uue asukohana olid kaalumisel Jõhvi, Järvakandi ja Paide. Roosileht ja Soon tunnistasid, et valik langes Paidele, sest linnavalitsus toonase linnapea Tõnis Kõivu juhtimisel tuli mõttega kaasa, pakkus välja võimalikke asukohti. «See, mille lõpuks saime, oli erastatud, mitte linna maa,» lausus Soon. «Koht imponeeris, tootmisele ideaalne: rahulik, ligi pääseb ka suurte rekkadega, olemas kommunikatsioonid, elekter, vesi – mida veel tahta.»

Projekti lükkasid kohtuvaidlused maa ümber poolteist aastat edasi. 2006. aasta aprillis oli sarikapidu, selle aasta 10. jaanuaril tuli liinilt esimene toodang.

Töötajaid on tehases 25, neist 15 sõidutab OÜ Niinsalu buss iga päev Tallinnast Paidesse ja tagasi. «Kell 6.45 teele, 16.45 siit Tallinna poole, kell 18 pealinnas – Lasnamäelt Mustamäele tööle sõita võtab tihti sama aja. Väärt tööjõudu tuleb vedada,» tunnistas Soon.

Valmib tolmuvaba ruum

Osa töötajaid oleks valmis Paidesse kolima. Kuid siin ilmneb kitsaskoht: pole kusagil elada. «Üürikortereid on vähe, needki korda tegemata ja suhteliselt kallid, uusi ei ehitata,» lausus Soon. «Linnapea mainis meie majas käies, et siht on linna elanike arv aastaks 2008 kasvatada 12 000ni. See on väärt mõte ja me väga loodame, et Paide tekitab võimalusi uute elamute kerkimiseks nii linna kui lähistele.»

Soon ütles, et ettevõte vajab kogu aeg head tööjõudu. «Mitte inseneriharidusega, vaid tublisid, ausaid, töösse täie tõsidusega suhtuvaid inimesi, kelle kohapeal välja õpetame,» täpsustas ta.

Soon ei salanud, et praegu on enamik töötajatest naised, nad on kohusetundlikumad ja nendega on kergem. «Naiste ja meeste palgavahet ühe töö peal meie firmas ei eksisteeri,» kinnitas ta.

Renita Roosileht lisas, et suur väärtus on 35 päeva puhkust, boonussüsteem lisatasu maksmisel ja aasta hinnatuima töötaja valimine, kes saab tasuks kuupalgasuuruse preemia.

Vajaduse tekkides ja müügi suurenedes pannakse tööle ka teine, õhtune vahetus, kuid töötajad sinna tuleb leida Paidest.

Tootmissaali uksest kõrvalised tavaliselt sisse ei pääse. Tootmisvõhikule näib ruum tõepoolest saalina: valge läikiva põrandaga halli täidavad vaikne surin, mitte happe–, vaid vaniljehõng ja kümned toataimed. «Taimi on meil mööda maja sadade kaupa, ma ei tea, milles on fenomen, aga nad kasvavad ja õitsevad siin hästi,» lausus Roosileht.

Töötajatel on kohustuslik kanda vormirõivaid ja kindaid. Kogu kaup testitakse, tootmisruumide temperatuuri ja niiskustaset kontrollitakse kogu aeg.

Paari nädala jooksul valmib ka nn tolmuvaba ruum, kus ühes kuupmeetris õhus on alla 10 000 mikroni tolmuosakese. «Tavaliselt on neid miljardeid, tolmuosakesed võivad tuua trafarettidel soovimatuid ühendusi,» ütles Roosileht.

OÜ BRANDNER PCB

OÜ Brandner PCB registreeriti aastal 1997.

Tegevusala: kahepoolsete ja mitmekihiliste trükkplaatide tootmine.

Sihtturud: Baltikum, Saksamaa, Soome, Rootsi, Norra, kavandamisel Prantsusmaa.

Toodangu maht: 12 000 m² aastas.

Aastakäive: 2 miljonit eurot.

Tootmispind: 3000 m².

Töötajaid: 25.

Kvaliteedisüsteemid: topelt ISO 9001–2000 sertifikaat.

Missioon: Olla usaldatud oma klientide, austatud looduse ja hinnatud konkurentide poolt.