Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deklareerimine
Tulude deklareerimise kohustus
• Tuludeklaratsiooni esitavad füüsilised isikud eelmise kalendriaasta tulude kohta, kui isiku alaline elukoht on Eestis või kui ta viibis Eestis maksustamisaja jooksul 183 päeva või rohkem, samuti välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja.
• Tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud, kes on saanud kalendriaasta jooksul maksustatavat tulu (palka) ainult töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötamisest, tegutsemisest juriidilise isiku juhtimis– või kontrollorgani liikmena ning ajutise töövõimetuse hüvitisest (haigusraha) kui nendelt väljamaksetelt on tulumaks kinni peetud.
Deklaratsiooni ei pea esitama inimesed, kellel puudus maksustatav tulu, tulu kokku ei ületanud maksuvaba tulu (24 000 krooni) või kelle tulu oli ainult Eesti riigi makstav pension, kohustuslik kogumispension ja tööõnnetus– või kutsehaigushüvitis, kui nendelt on tulumaks kinni peetud.
• Tuludeklaratsiooni peavad igal juhul esitama füüsilisest isikust ettevõtjad, isikud, kel oli madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile; välismaalt tulu (sh dividende) saanud inimesed. Deklareerida tuleb ka tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata.
• Kui tulude deklareerimise kohustust pole, kuid soovitakse kasutada maksusoodustust, tuleb tuludeklaratsioon esitada. Tulust mahaarvamisi saab teha ainult siis, kui on aastas saadud maksustatavat tulu.
Ühisdeklaratsioon
• Residendist maksumaksjad võivad esitada ühistuludeklaratsiooni, kui nad olid maksustamisaja viimase päeva (31. detsember 2006) seisuga abielus. Ühe abikaasa surma korral saab abikaasade ühistuludeklaratsiooni esitada elav abikaasa juhul, kui üks abikaasadest on surnud maksustamisajal või pärast maksustamisaega, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist.
Vabaabielus elavad isikud ja isikud, kelle abielu on maksustamisaja kestel lahutatud, ühisdeklaratsiooni esitada ei saa.
Tuludeklaratsiooni esitamine
• Eeltäidetud deklaratsioonile on kantud maksu– ja tolliameti käsutuses olevad andmed isiku ning tulude ja kulude kohta.
• E–maksuameti kaudu saab tulu deklareerida alates 15. veebruarist. Samas päevast väljastatakse eeltäidetud tuludeklaratsioone teenindusbüroodes isikut tõendava dokumendi esitamisel, volitatud isikule notariaalse volikirja ja isikut tõendava dokumendi alusel.
• Kontrollitud ja täiendatud/parandatud deklaratsioon tuleb anda kas teenindusbüroo töötajale, panna selleks ette nähtud postkasti teenindusbüroos või saata postiga teenindusbüroo aadressil.
• Maksumaksjal, kelle emakeel on vene keel, on võimalik oma tuludeklaratsioon täita e–maksuameti venekeelses keskkonnas (deklaratsiooni väljad täidetakse eesti keeles).
• E–maksuameti kaudu saab deklaratsiooni esitada ka teenindusbüroodes, kus on kliendiarvutid. Abi e–deklaratsiooni täitmisel saab teenindajalt.
Internetipankade kliendid saavad e–maksuametisse siseneda ja e–maksuameti kasutamise lepingu sõlmida ise, oma internetipanga kaudu.
Kui on olemas ID–kaart või maksu– ja tolliameti teenindusbüroos sõlmitud autentimise leping, saab e–maksuametisse siseneda maksu– ja tolliameti kodulehe www.emta.ee kaudu.
Tulude deklareerimine
8. veebruaril on e–maksuametis võimalus tutvuda andmetega eeltäidetud tuludeklaratsiooni.
15. veebruaril algab tuludeklaratsioonide esitamine e–maksuameti kaudu. Samuti hakkavad teenindusbürood väljastama eeltäidetud andmetega tuludeklaratsioonide väljatrükke.
2. aprillil on tuludeklaratsioonide esitamise viimane päev.
22. veebruaril alustab maksu– ja tolliamet tulumaksu tagastamist e–maksuameti kaudu esitatud probleemivabadele deklaratsioonide alusel.
16. aprillil alustab maksu– ja tolliamet tulumaksu tagastamist paberkandjal esitatud tuludeklaratsioonide alusel.
2. juuli on tulumaksu tagastamise/tasumise tähtaeg.
1. oktoobril on tulumaksu tagastamise/tasumise tähtaeg füüsilisest isikust ettevõtjatele ja isikutele, kes deklareerisid kasu vara võõrandamisest.
Maksustatavad tulud
• Peamiselt on need palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, renditulu ja litsentsitasud, intressid (v.a pangaintressid), elatis.
Kasu vara võõrandamisest
• Enam levinud vara on väärtpaberid, osa, osak, kinnisasi; vallasasi, mida ei kasutatud isiklikus tarbimises; varaline õigus, kasvava metsa raieõigus.
• Vara maksustamisel on erisused vastavalt vara liigile, mistõttu tuleb tehinguandmed näidata tuludeklaratsiooni erinevates tabelites.
• Seaduse järgi on vara liike, mille võõrandamisest saadud tulu ei maksustata.
Väärtpaberite võõrandamine
• Esimest korda saab Eesti väärtpaberite keskregistris (EVK) registreeritud väärtpaberitehingute kohta kasutada deklareerimisel eeltäidetud andmeid. Kuigi börsivälised tehingud ei kajastu eeltäidetud tuludeklaratsioonil, tuleb need samuti deklareerida.
• Väärtpaberite vahetamise korral pole turuhind eeltäidetud ning isik peab näitama vahetuse teel vastu saadud väärtpaberite turuhinna.
Kinnisvara ja broneeringu kui varalise õiguse võõrandamine
• Kui kinnisvara võõrandamisele (müük, vahetus) maksuvabastust pole ette nähtud, tuleb see deklareerida.
• Tulumaksu pole vaja maksta tulu pealt, mida saadi omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest. Ei maksustata ka kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, kui võõrandatakse eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana või kui võõrandatakse eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel. Tulumaksu ei pea maksma ka tulult, kui võõrandatakse eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamisega ning kinnistu suurus ei ületa kahte hektarit. Ei maksustata tulu suvila või aiamaja võõrandamisest, kui suvila või aiamaja vallasasja või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit.
Rendi– või üüritulu
• Kui on saadud rendi– või üüritulu, mis pole ettevõtlustulu, peab selle deklareerima järgnevalt: kui tulult on tulumaks kinni peetud, siis tabelis 5.1, aga kui tulumaks pole kinni peetud, siis tabelis 7.1. Kui rentnik hüvitab rendileandjale oma ruumi kasutusega seotud kulu, seda rendileandja tuluks ei loeta.
Välisriigis saadud tulu
• Eesti elanikud (residendid) peavad deklareerima välisriigis saadud tulu tabelis 8.1.
• Välisriigis juba tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu tasumisel arvesse osas, mille tasumine oli kohustuslik.
• Kui isik viibis töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, tema tulu oli välisriigis maksustatud ja maksustamine on dokumentaalselt tõestatud, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga.
Tulust mahaarvamised
• Maksuvaba tulu 24 000 krooni (võetakse arvesse aasta kestel). Kasulik on tuludeklaratsioon esitada siis, kui üks abikaasadest pole tulu saanud, sest maksuvaba tulu võetakse abikaasade ühistuludeklaratsioonis arvesse ka tulu mittesaanud abikaasa kohta.
• Täiendav maksuvaba tulu kahe ja rohkema lapse korral. Alates teisest lapsest on ühel lapsevanemal või eestkostjal õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 24 000 krooni aastas iga kuni 17aastase lapse kohta (kaasa arvatud).
• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral (võetakse arvesse aasta kestel), rakendatakse 36 000 kroonist piirangut.
• Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus– või kutsehaigushüvitise korral (võetakse arvesse aasta kestel).
• Elatis (üldjuhul võetakse arvesse aasta kestel).
• Eluasemelaenu intressid.
• Koolituskulud ja õppelaenu intress.
• Kingitused, annetused ning ametiühingu sisseastumis– ja liikmemaksud, rakendatakse mahaarvamise 5%-list piirangut.
• Vabatahtliku kogumispensioni maksed, rakendatakse mahaarvamise 15%–list piirangut.
• Kohustusliku kogumispensioni maksed ja töötuskindlustusmaksed (võetakse arvesse aasta kestel, v.a FIE kohustusliku kogumispensioni makse).
• Maksumaksja võib eluasemelaenu intressi, koolituskulusid (sh õppelaenu intressi) ning kingituste ja annetuste ning ametiühingu sisseastumis– ja liikmemakse maha arvata kokku kuni 50 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti tulust.
Deklareerimine Järvamaal
Järvamaal laekus 2005. aasta kohta 15 271 deklaratsiooni, oma tulu deklareeris elanikest 45 protsenti. Deklareeritud tulu ulatus 1,261 miljardi kroonini. Järvamaal oli 10 tulumiljonäri.
• Tagastamisele kuuluv tulumaks oli 27,2 miljonit krooni ja juurde tuleb inimestel maksta 14,4 miljonit.
• Interneti kaudu deklareeris tulu 79 protsenti inimestest.
Kõige rohkem deklareeriti tulu arvuti kaudu Amblas – 84,3 protsenti. Üle 80 protsendi oli neid veel Albu vallas ja Paide linnas. Kõige väiksem oli e–deklaratsioonide osa Kareda vallas. Maakondade pingereas on Järvamaa inimesed oma tuludega keskel.
Allikas: maksu– ja tolliamet