Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
Statistika järgi on Eesti kõige väiksemad laenuvõtjad Järvamaa ettevõtted, kelle laenukoormus möödunud aastal peaaegu ei suurenenudki.
Äripäev kirjutab, et laenuralli kihutab Tallinnast välja ja kõige hoogsamateks laenajateks on hakanud Ida–Eesti ettevõtted.
Ettevõtete laenuportfelle võrreldes selgub, et kõige kiiremini suureneb see Sillamäel (234 protsenti), Ida–Virumaal (154 protsenti), Kohtla–Järvel (145 protsenti).
Tallinnas on ettevõtete laenumaht kasvanud 106 ja Tartus 121 protsenti. Järvamaa ettevõtete aastane laenukasv oli samas vaid 4 protsenti.
Järvamaale ei tasu investeerida
Ettevõtjale ja Paide noorte kommertskoja liikmele Urmas Jõgile ei tule selline statistika uudisena. «Järvamaale ei tasu enam investeerida,» ütles ta otse välja.
Jõgi ei pea siinset kanti rahapaigutusele soodsaks pinnaseks, sest napib tööjõudu ja võõrastele pole elamispinda pakkuda.
Jõgi tunnistas, et on soovitanud tuttavatel investoritel Järvamaa asemel Ida–Virumaad, kus on vaba tööjõudu rohkem. «Mõttekam oleks üldse investeerida Poola,» lisas ta.
Jõgi selgitusel ei konkureeri Järvamaa enam üksnes teiste maakondade, vaid koguni mitte teiste Euroopa Liidu riikidegagi. «Peame oma konkurendina vaatama näiteks Bulgaariat ja Rumeeniat,» ütles ta.
Jõgi selgitas, et investeeringute tulekuks tuleb Järvamaale suurendada elanikkonda, kuid see on võimalik üksnes siis, kui lisaks tööle on pakkuda elamispinda ja head elukeskkonda.
Jõgi meelest peab Paide suutma eristuda teistest Eesti väikelinnadest, miks mitte promoma ennast kohana, kus on näiteks lastel hea elada, mis lõppkokkuvõttes tähendab, et siia kolivad noored lastega pered.
Järva maavanem Üllar Vahtramäe pole päri Jõgi väitega, et ettevõtjatel ei tasu maakonda investeerida. «Urmas Jõgi on pessimist,» sõnas ta.
Vahtramäe nõustub, et Järvamaal napib tööjõudu, kuid selle leevenduseks tulebki ettevõtjatel rohkem tootmisse raha paigutada. «Ettevõtted peavad investeerima uudsesse tehnoloogiasse, et töökäsi läheks vaja vähem ja masinad teeksid ära suurema osa tööst,» selgitas ta.
Vahtramäe teada on kohalikud ettevõtted olnud usinad euroraha taotlema, mistõttu pole investeerimiseks laenu võtta tarvis. «Kui investeeringud tehakse laenuraha asemel eurotoetusest, siis on see igati tervitatav, sest laen tuleb koos protsentidega pangale tagasi maksta, aga toetust mitte,» lausus ta.
Vahtramäe lisas, et Järvamaal on suured põllumajandusettevõtted, mistõttu tuleb siia ka naabritest rohkem otsetoetusi, mis samuti vähendavad laenuraha vajadust.
Vahtramäe ei soovita statistikast kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest see puudutab üht aastat. «Võimalik, et Järvamaa ettevõtted võtsid paar aastat tagasi suured laenud peale ja see muudabki statistikat,» lisas ta.
Mäo investeering läheb Harjumaa kirja
Mäosse tehast ehitava OÜ Sakret Eesti juhatuse liige Aivar Valge ütles, et ettevõte võttis Mäosse investeerimiseks laenu 5,5 miljonit eurot (85 miljonit krooni), mis statistikas kajastub Harjumaa laenuna, sest ettevõtte peakorter asub Tallinnas. «Aga kogu laen läheb tegelikult Järvamaale,» sõnas ta.
Valge kinnitas, et tema pole aru saanud, nagu poleks Järvamaal töötajaid. «Ilma mingi värbamiskampaaniata on meile ennast pakkumas käinud mitukümmend inimest,» sõnas ta.
Valge selgitust mööda on inimesed huvitatud uudse tehnoloogiaga alustavast ettevõttest, kus hea töö korral on võimalik ka karjääriredelil tõusta.
Valge märkis, et tema on mitmel tuttaval ärimehel soovitanud investeerida just Järvamaale. «Logistiliselt on see hea koht,» lisas ta.