Mälestusmärk leiab koha pealinnas

Johannes Raudmetsa mälestusmärk seisab Paides Lembitu pargis 1975. aastast. Foto: Tiit Reinberg

Lähipäevil tõstab kraana Paides Lembitu pargis asuva Johannes Raudmetsale püstitatud mälestusmärgi veoautokasti ja algab sõit Tallinnasse ajaloomuuseumi.

Paide abilinnapea Kaido Ivask ütles, et möödunud aasta novembris pöördus Eesti ajaloomuuseum omavalitsuste poole sooviga koondada nõukogudeaegseid mälestusmärke. «Et meil on Lembitu pargis üks selline mälestusmärk, pakkusime seda muuseumile, kes oli sellest ka huvitatud,» selgitas ta.

Ivask märkis, et nüüd ongi asjalood nii kaugel, et lähiajal viiakse mälestusmärk Tallinna. «Veo korraldame meie ja peame hea seisma, et kivi ikka tervelt muuseumile üle anda,» sõnas ta.

Ivask lausus, et Lembitu pargi korrastust on linnavalitsus juba alustanud ja tööd jätkuvad. «Võimalik, et kunagi tuleb parki mõni uus mälestusmärk,» lisas ta.

Ivask peab igati õigeks, et Raudmetsa mälestuskivi hakkab asuma nõukogudeaegsete mälestusmärkide pargis. «Me ei lõhu mälestusmärki ära ega vii prügimäele, vaid lihtsalt sobilikku kohta,» sõnas ta.

Ivask ütles veel, et mälestuskivi teisaldusega probleeme pole, sest selle alla pole kedagi maetud.

Ka ei pidanud Ivask paslikuks võrrelda Raudmetsa mälestusmärgi teisaldamist Tallinnas pronkssõduri ümber sündivaga. «Siin ei saa ka mingeid rahvustevahelisi pingeid tekkida, sest tegemist oli eestlasega,» lisas ta.

Järva maavalitsuse nõunik, rohkelt Paide ajalugu uurinud Henn Sokk tunnistas, et temale Raudmetsa monumendi teisaldamine kuidagi õigustatud ei tundu.

Esiteks on skulptuuride ja mälestusmärkide rohkus ning nende hulk ruutkilomeetri kohta linnailu üks komponente, teisalt pole mälestusmärgil ka kunstiliselt midagi viga. «Lugege kokku, kui palju meil neid siin on,» ütles ta. «Minu pärast nimetage mind punaseks või siniseks, minu arvamus on, et Paides on vähe skulptuure ja Raudmetsa oma on rohkem skulptuur kui poliitiline mälestusmärk.»

Sokk lisas ka, et Raudmets oli ikkagi üks väheseid eesti rahvusest kindraleid, temal olnud korpusekomandöri auaste oli kindrali omaga võrdne. «Et ta (Venemaale sõjakooli õppima läinuna – toim) teisele poole pööras, on juhus,» sõnas ta.

Varasema eluloo ja Paidega seotuse kohta oletas Sokk, et Raudmets võis lõpetada Paide linnakooli umbes 1907. aasta paiku ja minna siis Venemaale kas edasi õppima või kroonusse.

Pärast seda tegutseski Raudmets ainult Nõukogude Liidus kuni surmani Stalini terrori tõttu 1937. aastal. Monument märgib tema surmadaatumiks siiski 1942. aastat.

«Miks tema kuju siia pandi, oli selle pärast, et igal pool pidi ju mõni punane monument olema,» selgitas Sokk. «Meil polnud ju midagi panna, nii ta välja otsitigi. Kui selle skulptuuri juures midagi punast on, siis ainult värv.»

JOHANNES RAUDMETS

8. november 1892 – 1937 Punaarmee korpusekomandör, Kommunistliku Partei liige (1925), rahvuselt eestlane. Lõpetas 1915 Vladimiri sõjakooli. Osales I maailmasõjas ja punaarmeelasena Venemaa kodusõjas. Osales Orjoli, Kurski, Harkovi ja Donbassi hõivamises Denikini vägedelt ja Krimmis Perekopi kindlustatud positsioonide hõivamises Wrangeli vägedelt. Pärast kodusõda oli diviisi– ja korpusekomandör. Punalipu orden 1921 ja 1922. Hukkus stalinlike repressioonide ohvrina. Paides avati Raudmetsale mälestusmärk 1975. aasta juulis. Rajooniajaleht Võitlev Sõna kirjutas, et lisaks kohalikele võimuesindajatele oli mälestusmärgi avamisele tulnud Leningradist ka Johannes Raudmetsa lesk Jekaterina Vassiljevna Raudmets. Allikas: Võitlev Sõna ja Eesti Entsüklopeedia