Laps õpib õues paremini

Sargvere põhikooli III–IV klassi õpilased tulid õue tundi pidama ning kuulavad mõisapargis koos õpetaja Anne Treialiga, mida kodu–uurija Sale Talviste räägib neile pargi kõige suuremast puust Sargvere saarest.

FOTO: Andrus Eesmaa

Laupäeval algas neljas üle–eestiline õuesõppe aasta, Järvamaa koolides see midagi suurt ei muuda, sest nad on viinud lapsi õue õppima kogu aeg ja peaaegu kõigis ainetes.

Eesti koolimetsade ühenduse esimees Mikk Sarv ütles, et õuesõpe tähendab tundi ehedas õpikeskkonnas, kus õpitakse kõigi meeltega.

Seejuures tehakse midagi ka valmis ja sõnastatakse valmistamislugu, et õpilased teaksid, miks ja mida nad tegid. «Kogu tegevusel peab olema ka iva sees,» lisas ta.

Õuesõppel on Sarve sõnul väga pikk ajalugu. Üks selle aktiivseid tutvustajaid ja kasutajaid oli juba Aristoteles.

Mõisapark pakub rikkalikke võimalusi

Maailmas on Sarve ütlust mööda õuesõpe tugevalt kanda kinnitanud ja ka Eestis. Nii Tallinna Ülikool kui ka Tartu Ülikool korraldavad näiteks õpetajatele täiendkoolitusi.

Sarv lausus, et Rootsis on näiteks soovituslik, et koolis võiks olla nädalas üks õuesõppe päev.

Ta lisas, et õues on võimalik õppida kõiki aineid, aga see pole pelgalt faktide tuupimine, pigem seoste loomine.

Järvamaa üldhariduskoolidest kasutavad suuremal või vähemal määral õuesõpet kõik. Koolijuhid kinnitasid, et õuesõpe pole käima läinud üle–eestilise kampaania käigus, vaid seda moodust on koolid kasutanud kogu aeg. Nii nagu ütles Sargvere põhikooli direktor Eevi Tüüna, käib õuesõpe rohkem õpetaja sisetunde järgi ja on koguaeg toiminud.

Järvamaa mõisakoolide pluss on ajaloost pakatavad pargid, mis annavad võimalusi koostada mitmesuguseid ülesandeid.

Roosna–Alliku põhikooli direktor Daina Pärt lausus, et õpilased õpivad õues nii kunstiõpetust, matemaatikat, eesti keelt, kehalist kasvatust, loodusaineid kui ka tööõpetust.

Pärt selgitas, et õpilased saavad täitmiseks töölehed. Näiteks on nad eesti keele tunnis juurelnud pargis selle üle, millest kõnelevad pargi teed ja puud. «Õpilane valib meelepärase tee või puu ja paneb tööle fantaasia, millest võiks see kõnelda möödunud aegadest,» lausus ta.

Lisaks sellele võtavad õpilased osa metsanädalast.

Ka Sargvere kool kasutab mõisaparki, kus lisaks loodusriigile on eesti keele tundides hea tutvuda pargi ja mõisa ajalooga.

Ambla põhikooli VI klass käis üleeile matemaatikatunnis alevi vahel kilomeetrit mõõtmas, mõõtmist ootab veel hektar. Tarbja algkooli lapsed on kirjutanud õues luuletusi, meisterdanud. Direktor Helle Külljastinen lausus, et nemad teevad lastega palju loodusretki metsa, jõe ja järve äärde. «Sellel kevadel oleme kahel korral käinud,» sõnas ta.

Peetri põhikooli lapsed tormavad kevadel koos õpetajaga metsa esimest näsiniint vaatama. Mai keskel ootab Peetri kooli õpilasi iseseisev õuesõppe päev, kus nad peavad täitma õpetajate antud ülesandeid.

Albu põhikool läheb mais Tammsaare muuseumi tunde pidama, muidu teevad nad õpperetki mõisapargis ja lähedal rabas.

Laupa põhikooli lapsed käivad kevadel linde kuulamas, väljas joonistamas, kunstitunnid on talvelgi mõnikord õues.

Paide gümnaasiumi õppealajuhataja Malle Salga ütlust mööda on koolis õuesõpe au sees ja õpetajad kasutavad seda moodust agaralt. «On palju asju, mida õpitakse raamatust ja mida me ei oska teha, kui ei ole looduses seda katsunud,» lisas ta.

Koolid plaanivad väliklasse

Väliklasse Järvamaa koolides enamasti pole, Paide ühisgümnaasium on üks väheseid.

Mõnusaid istumiskohti on koolid teinud küll. Näiteks Amblas on need saetud puupakud. Ka Ahulas on mänguväljaku juures istepingid. Vodja kool on teinud istumiskohti varemete vahele.

Mitu kooli on kirjutanud tulevikuplaanidesse õuesõppe võimaluste arenduse. Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja lausus, et kool kavatseb jõe teisele poole vabaõhuklassi ja matkaraja teha.

Ka Türi gümnaasiumil, Aravete keskkoolil, Väätsa põhikoolil on kavas väliklass püsti panna.

Õuesõppe kasulikkuses ei kahelnud keegi. «Teate, nad hakkavad natukenegi vaatama, ega maalaps ise väga palju loodust ei lähe uurima,» lausus Tarbja algkooli juhataja Helle Külljastinen.

Ahula algkooli direktor Marika Tamtik sõnas, et õueõpe on parem ja lastele kasulik, sest nad õpivad seal kõikide meeltega.

ÕUESÕPE

Laupäeval tähistasid Tiigrihüppe sihtasutus, Eesti koolimetsade ühendus, Eesti vabaõhumuuseum ja Tallinna linnavalitsus Rocca al Mare vabaõhumuuseumis õuesõppe päeva.

14. aprillist 14. oktoobrini kestva õuesõppeaasta avas proua Evelin Ilves.

Kavand «Õuesõpe» sai alguse 2004. aastal eesmärgiga viia osaline õppimine klassiruumist ehedasse looduskeskkonda.

Õues õppimine parandab tulemusi, õppimis– ja meelespidamisvõimet ning õpilaste ja õpetajate tervist.

Tänavusel esimesel õuesõppe päeval Rocca al Mares mängisid Tallinna 32. keskkooli II ja IV klassi õpilased eMapps mängu GPS–seadmete ja mobiiltelefonidega. Õpetajad arutlesid õuesõppe arenguvõimaluste üle Tallinnas ja Eestis. Samas salvestati ETV saatesarja «Õpiõu!» järjekordset saadet.

Allikas: Tiigrihüppe sihtasutus

Tagasi üles