Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rehepapirahvaks olemine võib ju lõbus näida, kuid peremees ei varasta, arvab Hannes Astok.
Täna tähistame üle maailma intellektuaalse omandi päeva, mida emakeeles võiks kutsuda ka vaimse omandi päevaks. Mis peitub selle keerulise sõnapaari taga?
Vaimne omand ümbritseb meid kõikjal
Hea lugeja, tõsta korraks pilk ajalehelt ja vaata ringi. Sa näed enda ümber palju vaimset omandit. Rõivaste ja mööbli disain ning kaubamärgid on vaimne omand. Külmutuskapp ja televiisor sisaldavad patenteeritud lahedusi, mis on samuti vaimne omand.
Raadiost kostev muusika on kellegi loodud, salvestatud ja esitatud, seega kellegi vaimne omand. Nii arvuti riist– kui ka tarkvara on samuti vaimne omand.
Ja seesama ajaleht, mida sa käes hoiad, pole ju pelgalt paber, vaid täidetud tekstide ja piltidega, mis on samuti autoriõigusega kaetud, seega vaimne omand.
Parasjagu loetav lehelugu on allakirjutanu vaimne omand ja kui hea lugeja sellele omapoolse arvamusega, olgu siis laitva või heakskiitvaga, vastab, on tegemist tema vaimse omandiga.
Oleme viimasel ajal arutlenud, et Eesti majandusedu ja kasvu säilimiseks on vaja rohkem tulu teenida teadmistelt ja oskustelt, mitte ainult toorainelt ja odavalt tööjõult. Teisisõnu, suunduda teadmistepõhisesse majandusse.
Ma nimetaksin seda ajudemajanduseks, kus mõtlemise eest makstakse rohkem kui jooksmise eest. Kuidas saame ajudemajanduses kaasa lüüa ja sellest tulu teenida?
Esiteks sellega, et vaimset omandit luua.
Oma igapäevatöös, nii töötaja kui omanikuna, võiksime kogu aeg nuputada, kuidas midagi uudsemalt, kavalamalt või paremini teha. Uuendus võib puudutada nii töö korraldamist, kiirendamist kui ka rohkemat toodangut.
Kuidas saab veoettevõte toimetada kaubad tarbijateni kiiremini ja väiksemate kuludega? Kuidas saab mööblivabrik tihumeetrist saematerjalist rohkem mööbliosi lõigata?
Kuidas saab toidupood parema ülevaate oma kaubavarudest, klientidest ja nende eeldatavatest ostusoovidest läheneval pikal nädalalõpul maipühade aegu?
Austa teiste loodut ka arvutis
Igale küsimusele leidub rohkem kui üks nutikas vastus, mis võib ettevõttele säästa või sisse tuua palju raha. Ja väga nutikad vastused on mõistlik kaitsta kasuliku mudeli või patendiga.
See pole kerge töö, kuid siin tuleb appi ka riik. Kordades kõrgem on nende ettevõtete müügihind, kes omavad kaitstud mudeleid või patente. Teine, sama tähtis samm on austada teiste loodud vaimset omandit.
Ma ei usu, et keegi lugejatest on kunagi varastanud naabrimehe autost bensiini. Aga varastatud ehk illegaalset tarkvara kasutavad paljud, samuti laetakse internetist hoogsalt alla muusikat ja filme – ikka varastatud kujul.
Kui see tarkvara või muusika oleks sinu tehtud, kas sulle meeldiks, et keegi sinu tagant virutab? Vaevalt küll. Pealegi on igale probleemile ka lahendus. Arvutikasutajad on loonud vabavara, mida võibki jagada, filme saab laenutada väikese raha eest.
Kui tahame muutuda loovaks riigiks ja rahvaks, kes lööb kaasa ajumajanduses, peame hakkama ka ausalt ja mõistlikult käituma.
Peame toetama ja soodustama neid, kes loovad oma ajudega uusi väärtusi, mis teevad meie elu paremaks ja huvitavamaks. Austame nende õigust saada selle eest ka tasu. Rehepapirahvaks olemine võib ju lõbus näida, kuid peremees ei varasta.