Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste hoolduse toetust saab alates homsest esitada tänavu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu.
Kadri Möller,
keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik
Peatamaks looduskaitseliselt üliväärtuslike poollooduslike koosluste kadumist, on riik alates 2001. aastast keskkonnaministeeriumi vahendusel toetanud poollooduslike rohumaade hooldust ja taastust loodushoiutoetuse maksmise ja loodushoiutööde tegemise lepingute sõlmimise teel. Maaomanikud ja –kasutajad on saanud toetust selle eest, et teevad heina või karjatavad väärtuslikel poollooduslikel rohumaadel kariloomi.
Aastatel 2001 – 2006 on riik selleks eraldanud iga aasta 18,2 – 30,1 miljonit krooni. Hooldatud ja taastatud niitude ja karjamaade pindala ulatus 2006. aastal 21 800 hektarini.
Kõik meie poollooduslikud kooslused on väärtustatud ka üle Euroopa ja kantud Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiivi I lisasse, mille kaitseks tuleb moodustada Natura 2000 loodusalad.
Suure osa meie Natura 2000 alade üks kaitse–eesmärk ongi ka poollooduslike koosluste säilimine.
Et Natura 2000 võrgustik peab tagama ELi ühise loodusrikkuse alalhoiu, siis on üsna loomulik, et seda rahastatakse ka ELi rahast.
Alates 2007. aastast on Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste hoolduse toetamine kavandatud Eesti maaelu arengukavast 2007 – 2013.
Tähele tuleks panna, et poolloodusliku koosluse hoolduse toetust ei või taotleda maa kohta, millele taotletakse teisi maaelu arengukava pindalatoetusi või ühtset pindalatoetust ja täiendavat otsetoetust.
Uuest arengukavast saab kolme liiki toetusi
Maaelu arengukava Natura 2000 toetusi on kolme liiki: toetus poollooduslike koosluste hoolduseks, toetus põllumajandusmaa kohta ja toetus erametsamaa kohta.
Ühele maa–alale võib taotleda ainult ühte nendest toetustest.
Poollooduslike koosluste hoolduse puhul hüvitatakse looduskaitseseaduse nõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu ning alade hooldamisest tingitud lisakulud.
Poolloodusliku koosluse hoolduse toetuse määr on puisniidu ühe hektari kohta 3600 krooni aastas, kõigi ülejäänud poollooduslike koosluste, nagu rannaniit, lamminiit, soostunud ja sooniit, loopealne, kadastik, nõmm, aruniit või puiskarjamaa, hooldamise eest 2800 krooni hektari kohta aastas.
Toetust põllumajandusmaa kohta makstakse Natura 2000 aladel asuvate põllumassiivide registrisse kantud põllumaade kasutajatele. Selle eesmärk on hüvitada Natura 2000 piirangute tõttu saamata jäänud tulu.
Toetuse määr on 502 krooni hektari kohta. Taotlusi toetuse saamiseks võetakse vastu PRIA kontorites alates 9. maist, hilinenud taotlusi võetakse vastu 25. juunini, kuid siis toetust vähendatakse.
See toetus lisandub teistele põllumaade kasutuse eest saadavatele pindalapõhistele toetustele. Toetus käivitus eelmisel aastal keskkonnakitsendustega piirkondade toetuse nime all.
Alates sügisest on Natura 2000 aladele jääva erametsamaa omanikel võimalik hakata taotlema Natura 2000 toetust erametsamaa kohta.
Toetuse eesmärk on samuti saamata jäänud tulu hüvitada. Kavas on rakendada kaht toetusmäära: kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis 1564 krooni, kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis ja hoiualadel 782 krooni hektari kohta.
Taotlusi erametsamaa toetuse saamiseks hakkab vastu võtma Erametsakeskus.
Taastamiseks saab jätkuvalt loodushoiutoetust
Loodushoiutoetust, mida seni maksti keskkonnaministeeriumi kaudu ja mille maksmist alates 2006. aastast korraldab Riiklik Looduskaitsekeskus, makstakse tänavu kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades (sealhulgas Natura 2000 aladel) asuvate poollooduslike koosluste taastamise, sealhulgas niitude võsast puhastamise, rannaniidu tihedast pilliroost puhastamise ning puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamise, ja tarade ehitamise eest.
Loodushoiutoetust on võimalik samuti taotleda väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatel kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades asuvate poollooduslike koosluste hoolduse eest.
Mida peaksid tegema senised loodushoiutoetuste saajad ja ka teised asjahuvilised, kelle omanduses või kasutuses on Natura 2000 ala piiridesse jääv looduslik rohumaa toetuse saamiseks?
Kõigepealt tuleb kontrollida PRIA kodulehelt (www.pria.ee) põllumassiivide veebikaardilt või Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) regiooni kontorist (leiad aadressilt www.lk.ee – Kontaktid), kas kasutuses olev looduslik rohumaa asub Natura 2000 alal ja on tunnistatud poollooduslikuks koosluseks.
Seejärel tuleb sammud seada LKK regiooni kontorisse ja esitada toetuse taotlus kinnitamiseks. LKKi töötaja kontrollib, kas ala, kuhu toetust taotletakse, asub ikka Natura 2000 alal ja kas seal on inventeeritud poollooduslik kooslus. Seejärel saab LKK regiooni kinnitatud taotluse esitada PRIAsse.
PRIA võtab taotlusi vastu 9. – 29. maini, hilinenud taotlusi võetakse vastu 25. juunini, kuid siis toetus väheneb. LKKst on tänavu võimalik kooskõlastust saada ajavahemikul 2. – 20. maini.