/nginx/o/2013/09/20/2384259t1h2916.jpg)
Kolmapäevast reedeni vahetasid kangakudujad teadmisi Sõrandu endises koolimajas Järvamaa neljandatel kangakudujate päevadel, mille teemaks oli «Vanad asjad taaskasutusse».
Ühes toas töötasid käärpuudel kaks naisterahvast, Aime Kreek ja Aili Purk, kes tegid liniku jaoks lõimelõnga. Lapsed kilkasid ja lükkisid pärlitest kaelakeesid.
Sõrandu koolimajas käisid töö ja naer käsikäes ning tulemuseks olid kaunid kaltsuvaibad ja praktilised poekotid. Sel korral oli rõhk materjalidel, mida saab taaskasutada.
Kilest saab vaiba kududa
Kangakudumispäevad korraldas Sõrandu külaseltsi juhatuse liige Kaie Altmets, kellele on näputöö juba lapsepõlvest hinge jäänud. «Seekord oli osalejaid Rapla–, Pärnu–, Harju–, Tartu–, Järva– ja Lääne–Virumaalt, iga kohalolija tutvustas ja näitas teistele oma töid,» ütles Altmets.
Üleval olid ka Imbi Karu tööd, mida sai kohapeal osta: põnevad pabernöörist kootud või kohvipakkidest õmmeldud kotid ja kilest vaibad.
Altmetsa ütlust mööda lisandus sel aastal uusi huvilisi, kellel oli soov hakata kuduma ja kes tulid oskusi hankima. «Meie moto ongi, et tule saa uusi kogemusi ja jaga oma teadmisi teistega,» ütles ta. «Paljud on öelnud, et said hulga targemaks, selliseid teadmisi raamatust ju ei leia.»
Esimese päeva õhtul said kohaletulnud vaadata Koeru huviteatri tükki Oskar Lutsu ainetel «Valimised». Altmets ütles, et järgmisel aastal on juba viiendad kangakudujate päevad ning neid tahavad nad pidada nädal aega ja lõpetada väikse tantsuõhtuga. Kavas on välja anda ka nipivoldik.
Lääne–Virumaalt tulnud Aili Purk sõnas, et talle on kangakudumine põnev proovilepanek, kas saab vanavanemate kunagiste töödega hakkama.
Harjumaalane Maimu Haljaste ütles, et tal soovitasid kangapäevadel osaleda Türi tuttavad.
Tema kootud olid vahvad karvased ja kerged vaibad, mis valmistatud lemmikloomatarvete tööstusjääkidest. «Siin on hea ja inimesed on toredad,» märkis Haljaste. «Otsisin kohta, kus oma teadmisi täiendada ja targemaks saada ning lõpuks leidsin.»
Noor õpetas vanemaid
Kokkutulnud arutasid muuhulgas ka selle üle, kuidas erinevaid materjale sobitada. Paljud soovitasid proovida taaskasutatavaid materjale nagu kilekotid ja piimapakid. Kaie Altmets ütles, et ka ainult kilest saab vastupidava vaiba valmistada. «Me oleme keskkonnasäästliku mõtteviisiga: vanast asjast saab alati uue teha,» selgitas Altmets.
Tallinna rahvaülikoolis kangakudumist õpetav tekstiilikunstnik Monika Järg käis Sõrandus vanadele tegijatele uuemaid teadmisi jagamas. «Tahan näidata erinevaid materjalide sobitamisvõimalusi,» selgitas Järg. «Vahel ei tulda paljude asjade peale, siis on natuke tarvis juhendada, et tulemus jääks hea.»
Ta lisas veel, et paljusid peletab kangakudumisest eemale pikk ettevalmistustöö, vähesed jäävad selle hobi juurde, ka füüsiliselt on see raske ja töömahukas. Käsitöö ongi niivõrd kallis seetõttu, et töödega on palju vaeva.
Järg õpetas, et ei tasu sobitada looduslikku ja kunstmaterjali. Kui, siis ikka naturaalseid omavahel, nagu lõng ja linane. Ka meestel oli võimalus kangakudumist õppida. Valdur Vesman oli pannud seinale üles väga lihtsad kangaspuud, millega kudumine polnud keeruline.
TEAVE
Seekordsed Sõrandu kangakudumispäevad olid neljandad ning rõhk oli materjalidel, mida saab taaskasutada.