Miss Estonia Hiinasse niisama kargama ei lähe

Kadi Sizask hoiab käes Anu Pingi kudumisõpikut, mille kaanel ta viis aastat tagasi poseeris. Õpiku kaanele viis Kadi lai naeratus, mis õpiku koostajale silma jäi, kui Kadi veel Türi majandusgümnaasiumis tarkuseid omandas. Foto: Andrus Eesmaa

Türil keskkooli lõpetanud Miss World Estonia Kadi Sizask (21) on Eesti kauneima tiitliga harjunud ja hindab suurimaks saavutuseks hoopis tädiks saamist.

Millised tunded valdavad teid nädal pärast missitiitli väljakuulutamist?

Olen selle mõttega juba harjunud, mingeid erilisi tundeid küll pole.

Tiitli väljakuulutamise hetkel ei jõudnud päris kohale, mis nüüd juhtus. Ise harjusin kiiresti ära, sõbrannad ja tuttavad on rohkem ekstaasis.

Muutus ainult see, et tahetakse palju intervjuusid saada. Õnneks pole veel ära tüüdanud.

Kas olete kunagi varem niisugusest võistlusest osa võtnud?

Teises klassis valiti Kärul kevadmissi, sain esimeseks printsessiks. Võitja oli pisike ja nunnu, laulis väga hästi. Ta teenis võidu igati ära.

Missikonkursid pole Eestis au sees, miks otsustasite Miss World Estonia valimistele minna?

Missivõistlus peaks tegelikult olema au sees, mujal maades on see suur asi. On isegi missikoolid ja kõik unistavad missitiitlist, aga Eestis millegipärast sellist asja pole.

Ei karda, et Missi–Kadi tiitel mulle eluks ajaks külge jääks, samas pole see ju halb tiitel.

Sõbrad ja sõbrannad kannustasid osa võtma. Kõik ütlesid mine, mine ja sõbranna kutsus ka kaasa. Viimasel hetkel otsustasime, et lähme. Kui tema poleks läinud, poleks mina ka osalenud.

Kuidas hindasite oma võimalusi kümne kandidaadi seas?

Ei mõelnud üldse selle peale. Minu lemmik oli Gerda, kes naeratas ja oli kogu aeg positiivne, ootasin tema võitu.

Tegin endale reegli, et ei hakkaks liigselt lootma. Leppisin endaga kokku, et ei mõtle võidule, et mitte hiljem pettuda. Seda suurem oli lõpuks üllatus.

Mis oli teie eelis teiste tüdrukute ees?

Ei oska öelda. Võib–olla, et naeratasin palju. Ei oska öelda eeliseid, oma arust olin just vaiksem ega oska nii hästi kõndida kui teised. Mulle tundus, et kõnnin kuidagi vetruvalt.

Samas oli neli tüdrukut, kes tegelesid modellindusega. Mina pole modelliteemaga kokku puutunud, tundsin end osast tüdrukutest isegi nõrgemana.

Üks missivõistluse tingimus oli vallalisus, et pärast ei tuleks tegemisi vihaste poiss–sõpradega. Kuidas teie poiss–sõber vastu peab?

Tema oli üks, kes soovitas mul minna. Mis selles siis halba on, kui bikiinides laval kõnnin? Tema ei pabistanud.

Lähete kuuks ajaks Hiinasse, pahandusi tööl ei tule?

Miss Worldile sõidan 2. novembril, aga tööl andsin juba lahkumisavalduse. Mulle ei meeldi ettekandjatöö, praegu veel olen, aga siis on sellega kõik.

Ma ei mõtle kunagi ette ja ka praegu pole plaane, mida edasi teen. Kindlasti on see midagi teistsugust kui ettekandjaamet.

Üritaksin tegeleda seinamaalinguga, alustaksin lastetubadest.

Kuidas plaanite ennast ja Eestit Hiinas reklaamida?

Jään iseendaks. Kindlasti ei istu kuskil nurgas. Kui vaja, olen karm, kui vaja, siis naeratan.

Eesti naiste ilu ma sinna välja karjuma ei lähe, muidu tuleb neid Briti poissmehi veel juurde. Ma pigem reklaamin, et Eestis on targad naised.

Mida teete talendivoorus?

Talendivoor pole kohustuslik, aga igal juhul kasulik. Ei kujuta ettegi, mida teeksin. Igatahes minu laulmist ei tahaks keegi kuulata (naerab).

Pole sellele mõelnud, aga osa tahaks võtta küll. Oleneb sellest, kas leian midagi, mida teha saaks. Niisama karata pole mõtet.

Missivõistlustel läheb tarvis parasjagu häbematust, et silma paista. Kas olete pigem vagurake või siiski sügava põhjaga vesi?

Eks see selgu kohapeal, kuidas olukord on. Loodan, et oskan olla õigel hetkel nii, nagu peab. Iseloom pole mul küll selline, et skandaale korraldaksin, olen rohkem tagasihoidlik.

Ei hakka kohe ütlema lauseid, mis kahju tooksid, aga kindlasti ei taha ka tagaplaanile jääda.

Kelleks end rohkem peate, linna– või maainimeseks?

Rohkem olen linnainimene. Maal meeldib lihtsalt puhata ja olla, aga seal on vähe tegevust. Päris kesklinnas ka elada ei taha, liiga lärmakas.

Kui keegi küsib, siis ütlen uhkusega, et olen Kärust pärit. Väike ja armas kohake. Kärust läksin pärast põhikooli Türile õppima, sest seal oli kunstikallakuga klass ja ema ei tahtnud ka tütart kaugele lasta. Läksime koos sõbrannaga, elasime kolm aastat ühe vanapaari juures.

Miks just kunstiklassi?

Maalimine on nii lõõgastav tegevus. Olen lapsest saati joonistanud. Kolme–neljaselt käisin vanaema–vanaisa juures, siis küsisin alati paberit, et joonistada.

Kõige rohkem meeldib joonistada inimesi, eriti naisi. Naised on nii ilusad ja erinevad, neid on lihtsam paberile panna. Naistel on pehmed voolavad, meestel karmid ja kõvad näojooned. Vaikelu meeldib ka, tahaksin õudselt osata joonistada merd.

Kunst jääb mulle hobiks, et vahel sõpradele ja tuttvatele pilte kinkida. Päris tööna ei kujuta ette. Eestis on palju andekaid, nii et raske on saada tuntud kunstnikuks. Tegeleksin pigem sisekujundusega.

Olete Anu Pingi 2002. aastal ilmunud kudumisõpiku kaanel. Kuidas sinna sattusite?

See oli niimoodi, et ühel koolipäeval tuli Anu Pink ja ütles: Kadi, sa kogu aeg naeratad, kas sa õpiku kaanele ei taha tulla.

Võtsin vardad kätte ja poseerisingi. Ise ma ei koo.

Millega armastate veel tegeleda?

Tantsida. Pole kursustel käinud, stiile pole õppinud, aga kui sõpradega välja läheme, olen kogu aeg tantsuplatsil. Lihtsalt meeldib.

Käru diskodel hakkasin juba seitsmeselt igal nädalal käima. Kui just haige polnud, olin alati kohal.

Mis on siiani teie suurim saavutus?

Elus suurim asi on see, et sain 15. jaanuaril tädiks, õde sai poja. Täditiitel on minule palju tähtsam kui missitiitel. Käin tal kogu aeg külas ja ajan temaga juttu.

Tahan ka kunagi lapsi, aga mitte veel. Eks tulevik näita, aga mitte lähima paari aasta jooksul.

Kadi Sizask

Sündinud 17. jaanuaril 1986 Raplas.

1992 – 2001 Käru põhikool.

2001 – 2004 Türi majandusgümnaasium.

2005 Disaini Kõrgem Kool (läks pankrotti, hiljem Mainori alla).