Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/20/2386553t1h91bc.jpg)
Eestis tohivad jahimehed kolme talvekuu jooksul küttida poolsada hunti, neist kahe laskmise luba on Järvamaa küttidel. Viimane huntide pahategu, kaks murtud lammast, sündis aasta lõpul Saueaugu külas.
Järva–, Harju– ja Raplamaa piiril Saueaugu külas elavale elupõlisele jahimehele Mati Toomingale lõppes aasta kurvalt: ööl vastu 29. detsembrit murdsid hundid tema kodu lähedal maha kaks lammast.
Tooming kasvatab lambaid lemmikloomadena. «Hommikul, kui valgeks läks, vaatasin, et lambakari on kadunud,» meenutas ta. «Siis nägin, et põld valendab, selgus, et villarida kulgeb metsa suunas.»
Hundid viivad lambaid igal aastal
Vaid sadakonna meetri kaugusel elumajast olid hundid maha murdnud karja kõige priskema ja paarsada meetrit eemal metsa ääres veel ühe, kõige väiksema ute.
Aastate jooksul on huntide saagiks langenud kümme Toominga pere kodulooma, üks lammas jäi kadunuks eelmisel kevadel.
Toominga teada siginesid hundid Saueaugule 1973. aastal. Tooming lisas, et tema püssitoru ette on jäänud üle kümne hundi, aga huntidega silmitsi on ta seisnud tunduvalt rohkem.
Seni pole hundid Saueaugul inimesi rünnanud, küll teab Tooming mitut juhtumit naabermaakondadest.
«Raplamaal Juurus kiskusid hundid 1980. aastal kolme inimest, ühel hammustasid sõrme otsast, teda ei suudetudki päästa, ta suri marutaudi,» täpsustas ta. «Teine juhus oli 1988. aastal Harjumaal Paunkülas, kus hunt tungis inimesele kallale esikus.»
Tooming hallivatimeeste vastu vimma ei pea. «Kõik on puhas oma hooletus, loom on loom,» lausus ta. «Kui tõesti inimene ei oska oma vara valvata, siis ega tal kedagi süüdistada ole.»
Eestis elab kuni 170 hunti, kolme talvekuu jooksul võivad jahimehed küttida 50 isendit, mis tagab populatsiooni püsimise.
Riiklikul metsakaitse– ja metsauuenduskeskusel on voli suurendada limiiti seal, kus koduloomad langevad huntide saagiks kõige sagedamini.
Tänavust hundijahti on kogu Eestis siiani tagasi hoidnud lumepuudus, mistõttu pole ka järvalastel olnud võimalik lubatud kaht hunti küttida. Järva Teataja kirjutas huntidest viimati septembri lõpul, mil jahimehed panid neile süüks lammaste murdmist Karedal.
Esna jahisektsiooni esimees Aleksander Reinla ütles, et aasta läheb huntide pahategude tõttu kirja tema jahimeheaja mustemana. «Paarkümmend lammast nad murdsid ikka maha, alles hiljaaegu läks jälle neli,» lausus ta.
Reinla meelest on kaks laskeluba Järvamaale vähe, samuti on hunte tema teada liikumas rohkem, kui ametlikes andmetes kajastub.
Lubasid saab vajadusel juurde
Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse spetsialist Aleksander Siimenson sõnas, et enne lume tulekut ei saa hinnata huntide arvu Järvamaal. «Üsna kaua aega pole meil ühtegi pesakonda olnud, eelmiselgi aastal lasti kaks üksikut hunti,» lausus ta.
Huntide praeguse hulga juures kahest laskeloast Siimensoni hinnangul jätkub. Jaanuari keskel saab küsida neid juurde, kui ilmneb koerte, lammaste või muude koduloomade murdmist või näitavad jäljed lumel arvatust edukamat sigimist. «Hunt on trofeeloom ja muidugi tahavad jahimehed teda küttida,» märkis ta.
Siimenson sõnas, et hundijahist on tänavu olnud edukam ilvesejaht: üks loom lubatud üheksast on juba lastud. Ilveseid elab Järvamaal sadakond. Palju rohkem on liikumas metssigu, keda võib tänavu küttida koguni 1500.
Riikliku metsakaitse– ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil ütles Tartu Postimehele, et hundid elavad praegu üsna prisket elu ja nende populatsiooni hävimise pärast muretseda oleks asjatu, sestap ei näe metsakeskus põhjust nende küttimist vähendada.
Eelmisel talvel oli hundijahiks olulist lumist aega umbes kuu jahiajast. Männili ütlust mööda tõestasid kütid, et jahti tõsiselt võttes suudavad nad limiidi ka nelja nädalaga täis küttida.
Hundijaht
Detsembris, jaanuaris ja veebruaris tohivad jahiseltsid lasta kokku 50 hunti, neist Tartumaal ja Jõgevamaal viis, Põlvamaal ja Valgamaal kolm ning Võrumaal kaks looma.
Kõige rohkem, kümme luba, on antud Pärnumaale, kus on vähemalt neli hundipesakonda. Järvamaal tohib lasta kaks hunti.