Edelaraudtee lõpetab järgmisel nädalal kaubaveod, mis seab raskesse olukorda oma tootmise raudteetranspordi võimalusega sidunud ettevõtted.
Edelaraudtee lõpetab kaubaveo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Farm Plant Eesti ASi Türi väetisetehase laojuhataja Ants Lõhmus ütles, et väetise tootmine algas Türil 1999. aasta märtsis ja suuresti just hea raudteeühenduse tõttu. «Raudteetransport on meile kõige kiirem ja ökonoomsem,» selgitas ta. «Vagunid sõidavad otse tehasehoonesse, ainult päästa luugid lahti.»
Türi tehase tootmisvõimsus on 60 000 tonni aastas. Väetis jõuab Türile peamiselt raudteitsi ja pakendatakse 500- ja 50kilostesse kottidesse.
Maantee raudteed ei asenda
Väetised ja selle komponendid ostab väetisetehas Saksamaalt, Norrast, Rootsist, Venemaalt ja mujalt ning need jõuavad Eestisse meritsi. «Homme (täna – toim) jõuab just Muuga sadamasse laev Saksamaalt – selle laadungi jõuame veel rongiga Türile,» ütles Lõhmus. «Järgmine tuleb kahe nädala pärast, aga mis saab pärast 1. veebruari, ei tea Juula ega lapsed.»
Lõhmuse ütlust mööda on seis seda halvem, et kevad, kui põllumehed hädasti väetisi vajavad, on ukse ees.
Üks võimalus on vedada autodega mööda Tallinna–Rapla maanteed. Aga kui vagun mahutab ligi 70 tonni lahtist väetist, mahub autokoormasse 24 tonni ümber ehk üht vagunit asendaks kolm kallurit.
See paneb niigi nigelas seisus maanteele, kus reedeti seoses veokite keeluajaga Tallinna–Tartu maanteel on nüüd liiklejaid rohkem, veelgi suurema koormuse.
Eelmisel nädalal olid Raplas koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Edelaraudtee ASi, Järva-, Viljandi- ja Raplamaa ettevõtete juhid ning Rapla ja Järva maavanem.
Käegakatsutava tulemuseni kohalolijad ei jõudnud, mistõttu Edelaraudtee lõpetab kaubaveod 1. veebruarist.
Edelaraudtee ASi tegevjuht Kalvi Pukka lausus, et Edelaraudtee on valmis ka pärast seda tärminit kaubavedusid jätkama, sest teadmised, oskused ja tehnika on olemas, kuid majanduslikel põhjustel pole see võimalik.
Pukka ütlust mööda näitavad prognoosid, et eelmisel aastal kaubaveol tekkinud üheksa miljoni kroonine kahjum võib tänavu suureneda 15 miljoni kroonini. «Oleme osa klientidega arutanud võimalusi ühekordsetest vedudest,» selgitas ta. «Muidugi on see seotud tingimustega, näiteks suurem vagunite hulk vedamiseks ja etteteatamise tähtajad vagunite laekumisest.»
Et tulla ots otsaga kokku, peaks Edelaraudtee Pukka ütlust mööda suurendama kaubaveotariife kolm-neli korda.
Kui palju hind tõuseb, sõltub kaubarühmast. «Selline hind on paljudele klientidele kindlasti vastuvõetamatu, eriti odavamate kaupade puhul, nagu puit ja mets,» lausus Pukka. «Arvan, et kaubaliigid ja nende vedajad otsivad alternatiive, samas kallimate kaupade veole võib see olla lahendus.»
Rööpaid kasutada läheb kalliks
Kaubavedu on olnud kahjumis ka eelmistel aastatel ja on tekkinud peamiselt sellest, et raudtee infrastruktuuri kasutustasu metoodika seab väga kõrged infrastruktuuri kasutuse tasud. «See on ka põhjus, miks oleme vähendanud eelmisel aastal Edelaraudtee infrastruktuuriettevõtte aktsiakapitali ligi 70 miljonit krooni – nii suur kahjum oli tekkinud rööbaste kasutamise tasumata arvete eest,» selgitas Pukka.
Eesti Raudteel on veomaht ligi 40 miljonit tonni kaupa aastas, aga Edelaraudteel ligi 400 000 tonni aastas.
Pukka meelest ei saa neile kehtida ühesugune infrastruktuuri kasutuse tasu, vaid ministeeriumil tuleks arvestada Edelaraudtee tingimuste ja erisustega ning kaubavedude jätkumise võti on seega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käes.
Eesti Raudtee turundusdirektori kohusetäitja Mart Haugas kinnitas, et Eesti Raudtee on valmis Edelaraudtee kaubaveod üle võtma, kuid eeldus on igal juhul majanduslik põhjendatus – tuleb teha arvutusi. «Kindlasti pole nii lühikese ajaga võimalik seda teha, sest teatud protsessid võtavad päris palju aega,» sõnas ta.
Haugas lisas, et eelkõige on need vedurite remont ja ettevalmistus, meeskondade nn sissesõitmine, lisaks kokkulepped infrastruktuuri valdajaga, kuidas hakkab kaubavedu käima kõigi teenuste arvestamise ja osutamisega jaamades.
Ministeerium kiiret lahendust ei paku
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütles, et Edelaraudtee kaubaveo lõpetamine veebruarist pole põhjendatud, sest infrastruktuuri kasutustasud ei tõuse 1. jaanuarist, vaid muutuvad mai lõpul. «Kliendisõbralik oleks, kui nad jätkaksid vedamist vähemalt mai lõpuni, kuni siis ka ministeerium vaatab üle võimalused muuta infrastruktuuri metoodikat nii, et soodustada kaubavedude jätku raudteel,» selgitas ta.
Kiirelt vedajat muuta pole raudteel võimalik. Eesti Raudteel kasutatavate Ameerikast pärit vedurite teljekoormus ei vasta Edelaraudteel kehtivatele ohutusnõuetele. «See tähendab, et neil tuleb vähemalt kaks kergemat vedurit töökorda viia ja teha hulk toiminguid: taotleda läbilaskevõimet, sõlmida lepingud, leppida kokku hinnad,» selgitas Tatter.
Tatteri ütlust mööda riik Edelaraudtee kaubavedu ei toeta, sest see on puhas kommertstegevus. «Riigi huvi on loomulikult, et kaupu oleks vähem maanteedel ja rohkem raudteel,» sõnas ta.
Tatteri hinnangul Edelaraudtee praegune kaubamaht mingit suurt probleemi maanteedel ei tekita, aga kui on olemas raudtee, oleks kuritahtlik seda mitte kasutada.
Suurimad seni Edelaraudtee infrastruktuuril veetud kaubarühmad on puidutooted ja vanametall.
Edelaraudtee 2006. aasta kaubaveomaht oli 430 000 tonni, 2007. aasta veomaht on umbes 270 000 tonni. Edelaraudtee kaubaveo peakliendid on AS Ingle, AS Lignator, AS Kuusakoski, Farm Plant Eesti AS ning mõni ekspediitor.
TEAVE
Edelaraudtee kaubaveomahust annab Pärnu jaam 27%, Viljandi 25%, Türi 15%, Rapla 10%, Liiva 10%, Kohila 3%.
Türi jaama kaubamahust 45% on väetised, 27% puit, 22% vanametall.
Edelaraudtee kaubaveo käive 2007. a oli ligi 35 mln krooni, kulusid tehti ligi 45 mln kr, kahjum 9 mln kr.
Kaubavedu moodustab Edelaraudtee tegevusest alla 10%.
Allikas: Edelaraudtee AS /Edelaraudtee AS tegevjuhi Kalvi Pukka sõnavõtt