Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/20/2387375t1h31df.jpg)
Iseseisvuspäev on üks kolmest lipupäevast, mil rahvuslippu heisata on kohustuslik ning lipp mastis või majaseinal peab olema kindlasti puhas, pleekimata ja terve.
Riigi suure sünnipäeva eel on suurenenud inimeste huvi nii rahvuslipu kui ka muu sümboolika ostmise vastu.
Maksimarketi juhataja Tiiu Lunts pidi eile tunnistama, et ostjatest on lettidele jäänud vaid küünlad ja
väiksemat mõõtu lipud. «Kindlasti reageerime kiiresti ja juba täna (eile – toim) õhtuks on uued lipud kohal,» lubas ta. Kõige lihtsamat seinale kinnituvat lippu on võimalik soetada 250 krooniga.
Rahvuslipp tõmbab pilku
Esimest korda on rahvusvärves esemetele rohkem tähelepanu pööranud Paide Tiimari kauplus, kus kogu vaateaken on kujundatud sinimustvalgete lippudega.
Poe juhataja Eve Särev ütles, et seekord otsustas pood tõesti riigi sünnipäeva suurejoonelisemalt tähistada ja klientidelt on tulnud igati head tagasisidet. «Mõni inimene jääb vaateakna ette seisma ja tuleb isegi ütlema, et see on kena,» sõnas ta.
Suuri lippe Tiimar ei paku, küll on suures valikus laualippe, mobiiltelefonipaelu ja muid väikeesemeid.
Vaateaknast mööda jalutanud ja sellele samuti pilgu heitnud Meta Koitme ütles, et mäletab aegu lapsepõlvest Viljandimaal, mil lipp heisati iga talu õuele. «Kui inimesed isegi vabariigi sünnipäeval ei leia võimalust lippu heisata, siis on raske aru saada, mis neile üldse tähtis on,» lausus ta.
Seinale ja masti sobivaid lippe on osta Paide ja Türi kaubamajast. Türi kaubamaja müüja Marju Klinkholmi ütlust mööda on olemas valik lippe erinevate mastipikkuste tarvis.
Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed ütles, et kindlasti tuleks lipupäeval heisata lipumasti lipp ka siis, kui seal muul ajal lehvib vimpel. «Vimplit ei saa lipuga asendada, kuid on hea tava, et lipumast ei seisa tühjalt ning kui seal ei lehvi lipp, on vimpel igati kohane,» selgitas ta.
Rahvusvärves käsi- ja autolipud on populaarsed suurüritustel, näiteks laulupeorongkäikudes või pulmarongides.
Käsi- ja autolippe võib kasutada igal sobival juhul, samal ajal tuleb jälgida, et seda tehtaks väärikalt. Näiteks ei sobi Uiboaia meelest sinimustvalge lehvides maanteel kiirust ületada.
Eesti lipu seadus kaitseb meie lippu igasuguse väärkohtlemise eest. Keelatud on seda purustada, rüvetada või mõnel muul viisil teotada.
Eesti lippu ega selle värvikombinatsiooni ei tohi kasutada mittesobivates kohtades, näiteks saunalinadel.
Heisatav lipp peab alati olema puhas, terve ja vastama kehtestatud normidele. Heiskamisel tuleb jälgida, et Eesti lipp oleks paigutatud auväärseimale kohale. «Kui värvid pleekivad paar tooni, siis seda silm ei pruugi eristada, aga kui mustast on saanud hall ja sinisest roheline, tuleks kindlasti lipp vahetada uue vastu,» ütles Uiboaed.
Pimedal ajal tuleb hoolitseda selle eest, et Eesti lipp oleks valgustatud. Ühtlasi on tarvis jälgida, et lipp ei takerduks teistesse lipumastidesse või puudesse.
Hävitamine kulgegu sündsalt
Lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde seinale või lipumasti. Lippu valides tuleb lähtuda selle kasutusvõimalustest: kui lipp heisatakse lipumasti, tuleb valida lipp, mille kõrgus vastab kuuendikule lipumasti kõrgusest.
Määrdunud lippu pesta ja rebenenud kohta sobivat tooni niidiga parandada on igati õigustatud. Kui lipp on juba pleekinud ja väsinud väljanägemisega, tuleks Uiboaia selgitust mööda lipp värvilaidude kaupa lahti lõigata ja edaspidi võib riiet kohelda nagu tavalist tekstiili. «Lõikamine ja hävitamine ei peaks olema avalik, lippu tuleb kohelda sündsal viisil,» märkis ta.
Majalipuna kasutatakse normaalmõõtmetega (105 × 165 cm) riigilippu, mis heisatakse maja seina külge paigaldatud vardahoidjasse, mille soovitatav kaldenurk on umbes 40.
Lipuvarda pikkus on ligi kolm lipu laiust, seega umbes kolm meetrit. Tuleb jälgida, et lehviv lipp ei ulatuks vastu seina, katuseräästasse ega takerduks puuokstesse või traatidesse.
Heisatud riigilipu alumine serv peab jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
Lipumasti puhul tuleb valida riigilipp, mille laius on ligi üks kuuendik masti kõrgusest. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, heisatava lipu ja kandelipu tavasuurus on 105 × 165 sentimeetrit.
Poodides müügil olevad osaühingu Lipuvabrik valmistatud lipud on ilmastikukindlast kangast, mis märgudes värvi ei anna.
Lipuvabriku koduleht soovitab ostul lähtuda lipu kasutuse sagedusest ja asukohast ning valida kas õhem lipukangas, mis on kerge, läikega, lehvib paremini ja kuivab märgudes kiiremini, kuid on sobivam kasutada tuulevaikses kohas või kandelipuna.
Juubeliaasta logo tuleb särkidele
Teine valik on soetada paksemast kangast lipp, mis on tugevam ja peab paremini vastu alalisele heiskamisele ja tuulistes kohtades.
Samuti pakub Lipuvabrik hulgaliselt muud sinimustvalget sümboolikat, nagu mütsid, särgid, märgid ja vimplid. Kõigi toodetega saab tutvuda kodulehel www.lipuvabrik.ee.
Sel kuul kehtib ettevõttes kõigile vimplitele ja lippudele 10protsendine allahindlus.
Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul on mitu ettevõtet hakanud oma toodetele lisama aasta logo.
Nii tuleb SEB Ühispangal välja erikujundusega pangakaart, mida pakutakse alates iseseisvuspäevast.
Rõivafirma Marat on asunud valmistama juubelimärgiga riideesemeid, mille vastu juba nüüd elav huvi valitseb. Suurem osa T-särkidest on müüki tulemas suve algul.
Saku õlletehas on juba praegu toonud lettidele Saku Kulla multipakid, mis koosnevad viiest õllepudelist ja ühest Eesti sümboolikaga õlleklaasist.
LIPUPÄEVAD
Eesti lipu seadus kohustab kõiki Eesti lippu heiskama iseseisvuspäeval, 24. veebruaril, võidupühal, 23. juunil ja taasiseseisvumispäeval, 20. augustil.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid heiskavad lipu kõigil 13 lipupäeval aastas:
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
14. märts – emakeelepäev;
mai teine pühapäev – emadepäev;
9. mai – Euroopa päev;
4. juuni – Eesti lipu päev;
14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
23. juuni – võidupüha;
24. juuni – jaanipäev;
20. august – taasiseseisvumispäev;
1. september – teadmistepäev;
novembri teine pühapäev – isadepäev.