Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/20/2388101t1hb63a.jpg)
Märtsi keskel külastas Järva Teataja pealinnas häirekeskuse Põhja-Eesti keskuse töösaali, kus võetakse vastu Järvamaa hädaabikõnesid. Päästjate köögipoolel on murelapsed väljakutse täpne asukoht ja aeg-ajalt ette tulevad libakõned.
Alates 2006. aasta sügisest lähevad Järvamaa inimeste abikõned Põhja-Eesti häirekeskusse ning kuigi muudatusest möödub juba paar aastat, meenutavad kohalikud aeg-ajalt vanu häid aegu, kui toru tõstsid omad.
Häirekeskuse Põhja-Eesti keskuse juhataja Eva Rinne ütlust mööda pole selle aja jooksul keegi pidanud abita jääma ja alusetu on eelarvamus, et Tallinnas telefonile vastavad päästekorraldajad jäävad maapiirkondadega hätta.
Keskuse töösaalis vastab hädaabikõnedele päeval 9–12 ja öösel 7–9 päästekorraldajat, kelle ülesanne on teavet töödelda ja edastada, vajadusel koguda lisateavet ja jälgida sündmuse arengut.
Kõik päästekorraldajad on läbinud väljaõppe ning suudavad menetleda kõnesid eesti, inglise ja vene keeles.
Põhja-Eesti keskuse pressiesindaja Edvi Freiberi selgitust mööda suureneb kõnede hulk märgatavalt alates õhtul kella neljast ja aktiivne aeg kestab tavaliselt öösel kella üheni.
Ilma häirekeskuse edastatud väljakutseta ei sõida omapäi välja ei kiirabi ega tuletõrje.
Libakõne tegija tabatakse alati
Freiberi andmetel on saabuvate kõnede ja kutsete hulgas arvestatav osa libakõned, mis tulevad osalt noorukite soovist numbriga 112 nalja teha või ka inimeste teadmatusest: ligi pooltel juhtudel helistatakse häirekeskuse töösse mittepuutuvate muredega.
Veebruaris sai päästekorraldaja korduvalt kõnesid Paidest, et põleb Vallimägi, samuti kutsuti päästjaid endaga viina viskama. «Kui helistajad teatasid, et põleb Grossi pood, siis nii konkreetsele kutsele ei saanud päästekorraldaja reageerimata jätta ja saatis välja kaks päästeautot, kes tegid kohapeal kindlaks, et tegemist on valeväljakutsega,» selgitas Rinne.
Kuigi helistajad olid telefonist võtnud välja SIM-kaardi, tabati nad mõne päeva jooksul – ükski hädaabinumbrile võetud kõne ei jää anonüümseks.
Korduvalt on teinud inimesed kutse Järva-Jaani piimakombinaati, pidades seal kütmisel tekkivat auru suitsuks, tänavugi sõitis ühel juhul sinna kolm päästeautot.
Rinne ütlust mööda peab tuleõnnetuste puhul reageerima kiiresti, sest iga kaotatud minut vähendab võimalust päästa õnnetusse sattunud elusid ja vara.
Aega teavet üle kontrollida pole ja päästekorraldaja peab sel puhul lihtsalt helistajat uskuma. Valesti hinnatud ja kirjeldatud olukordadest teatamise või lausa libakõnede vastu on päästjad kaitsetud.
Kiirabi väljakutsete puhul on tegemist kahe äärmuslikkusega: ühel juhul helistavad nooremapoolsed inimesed ka neil juhtudel, kui nad võiksid ennast ise aidata, või sõita Järvamaa haiglasse erakorralise meditsiini osakonda.
Rinne meelest võtavad inimesed soovitust ise kohale tulla kahjuks ka nii, nagu ei sooviks häirekeskus neid aidata. «Kui ees on kiiremad kutsed, saaks inimene ise kohale minnes lihtsalt kiiremini abi ega peaks kodus mitu tundi ootama,» põhjendas ta.
Teisalt valmistavad peavalu vanemad inimesed, kes kannatavad liialt kaua, enne kui hakkavad helistama ja abi kutsuma, ning siis võib olla liialt hilja. «Valu ei pea kannatama,» rõhutas Rinne. «Ja kui pärast kiirabi lahkumist on ikka veel halb, tuleb tagasi helistada, kui vaja, siis veel.»
Häirekeskuse nõunik Erik Velleramm ütles, et tema kiirabiarstitöö aja jooksul olnud juhtumeid, kus tühiste probleemidega kiirabi väljakutsuvaid haigeid on lõpuks tabanud tõsine häda. «Me ei võta ühtegi kõnet kunagi kergelt,» lisas ta.
Tühje kõnesid tuleb häirekeskusse ka lastelt, kes on võtnud vanemate mobiiltelefoni või on vanalt telefonilt kaart eemaldatud ja lapsele mängida antud.
Laste kõnedesse suhtuvad päästjad alati tähelepanelikult, sest ka lihtsa ja seosetu kõne võib olla põhjustanud vanemaga juhtunud õnnetus. «Kord helistas väikelaps, kelle jutust tundus, et emal on günekoloogiline probleem, kuid kohale läinud kiirabi leidis eest veenid läbi lõiganud naise, kes oli palju verd kaotanud ja pääses üle noatera,» tõi Velleramm näite.
Tõsiste õnnetuste puhul 112 helistanud laste kohta jagub Vellerammil vaid kiidusõnu: lapsed suudavad end kokku võtta ja vastavad kõigile küsimustele vastupidi täiskasvanutele, kes ärritudes kipuvad küsimist pahaks panema ja on nördinud, et neid poolelt sõnalt ei mõisteta.
Häirekeskuse tööd toetab alati arst, kes jagab sündmuskohal viibijatele nõuandeid või esitab olukorra selgitamiseks lisaküsimusi.
Vahel tuleb ette, et kõrvalseisjad keelduvad kannatanule appi minemast, sest kardavad olukorda hullemaks teha või lihtsalt abi anda. «Kui juhtub õnnetus vees ning abiandmise asemel helistatakse kiirabisse ja loodetakse ainult sellele, siis on ju selge, et ka kõige ladusama korralduse puhul ei jõua kiirabi enne seitset minutit ja uppumise puhul on juba küsimus minutites,» selgitas Velleramm.
Sõitke kuusehekist mööda, saja meetri pärast keerake...
Hajaasustusega Järvamaal võivad metsade ja põldudes vahel asuvate üksikute majade leidmisega hätta jääda ka sünnist saadik maakonnas elanud inimesed. Ehmunud või lausa paanikas inimeste abikutse järgi kohta leida võib osutuda kõvaks pähkliks.
Häirekeskuse Põhja-Eesti keskuse juhataja Eva Rinne tõi näiteks mõne aja eest juhtunud tuleõnnetuse Rapla maakonnas.
Suvilapiirkonnast helistanud inimene juhatas küll tuletõrjeauto kõige lühemat teed kohale, kuid unustas, et teele jääb raudtee, kust pääseb üle jalgsi, mitte autoga.
Päästemeeskond pidi tegema suure ringi, aga selle ajal jooksul võttis tuli majas suuresti võimust.
Rinne ütlust mööda koostanud külavanem pärast juhtunut täpse marsruudikirjelduse, mida eakamad elanikud nüüd telefoni kõrval hoiavad – kui on tarvis abi kutsuda, tuleb see selgelt ja arusaadavalt ette lugeda.
Paide lähedal on nii päästjatele kui ka kiirabile valmistanud peavalu Joodi suvilarajoon, mille tänavaterägastikus ei suuda ka seal elavad inimesed alati selgelt kohta kätte juhatada.
Maal oleks suur abi sellest, kui omavalitsused leiaksid võimaluse nimetada kõik teed ja tänavad, nummerdada majad ning teha see teave kättesaadavaks ka häirekeskusele. «Aeg on abiandmisel üks olulisemaid faktoreid, seetõttu peaks inimene, kes endale kiirabi kutsub, püüdma ukse lukust lahti keerata, et abistajad ei jääks ukse taha,» toonitas Rinne.
Häirekeskuse nõunik Erik Velleramm soovitas enne häirekeskusse helistamist mõelda, mida öelda, ja väljenduda võimalikult täpselt.
Samuti helistavad muretsevad emad, hoides ühe käega last ja teisega telefoni. «Paraku on nii, et kui laps nutab otse torru, ei anna see päästekorraldajale lisateavet, küll aga teeb suhtlemise mõlemale keerukamaks,» lausus Velleramm.
Avariide puhul tuleb ette, et inimesed ei suuda määratleda oma asukohta, seepärast oleks sõites hea aeg-ajaltki mõni pidepunkt meelde jätta.
Ühe põhjusena, miks Järvamaa läks just Põhja-Eesti keskuse alla, nimetas Velleramm kaht suurt Järvamaad läbivat maanteed, mis lisavad kiirabi koormusele olulise osa.
Et avariide puhul lähevad õnnetusse sattunud raskete vigastuste puhul kohe edasi Tallinna või Tartu haiglatesse, tehakse nendega koostööd ning võimalusel tulevad appi haiglate käsutuses olevad reanimobiilid.
Kui eelmise aasta detsembris juhtus Mäo lähedal kolme hukkunuga liiklusõnnetus, oli haiget sõidutav Põhja-Eesti regionaalhaigla reanimobiil õnnetuskohast kolme kilomeetri kaugusel ja tuli kohe sündmuskohale.
Kahjuks ei aidanud ka parim tehnika ja kõige asjatundlikum abi enam õnnetusse sattunuid, kuid olukorda, mil reanimobiil saab abistama hakata juba õnnetuskohal, peab Eva Rinne kannatanuile kõige soodsamaks.
Jaanuaris Säreveres aset leidnud traagiline sündmus, mil kiirabi jõudis südamehädadega inimest abistama 40 minutit pärast kutset, tõi tähelepanu Järvamaa kahe kiirabibrigaadi hõivatusele – üks oli tol korral haige juures, teine viis haiget Tallinna diagnostikasse.
Edaspidi võetakse vastu ka kõned politseile
«Kiirabibrigaadide kasutamine haigete transpordiks ühest haiglast teise on meile probleem,» tunnistas Rinne.
Pärast juhtunut on Rinne väitel olukorda analüüsitud, kuid head lahendust leitud pole. «Kui haiglas teeb arst otsuse, et haige vajab kiirabiga teise haiglasse viimist, siis me sellele vastu vaielda ei saa,» sõnas ta.
Olukorras, kus mõlemad autod on hõivatud ja tuleb uus kutse, peab päästekorraldaja seda hindama ja vajadusel kutse ümber suunama.
Häirekeskus on seadnud endale eesmärgikõrgeima ehk deltaväljakutse puhul leida vaba auto minuti jooksul, rohkem kui pooltel juhtudel see ka õnnestub.
Praeguse töökorralduse puhul annab kiirabibrigaad alati päästekorraldajale teada, kui ta sündmuskohalt lahkub ning kuhu läheb. Arvutiekraanilt on näha, kas ta on väljasõidukohas ehk kodus, liigub või on sündmuskohal.
Edaspidi peaks töö minema veelgi ülevaatlikumaks, sest juba praegu on väljatöötamisel GPS-põhine süsteem, mis näitab päästekorraldajale arvutiekraanil kõigi autode asukohta ja laseb kiiresti otsustada, kes neist on häda korral kõige lähemal.
Aastast 2011–2015 hakkavad päästekorraldajad vastu võtma ka neid kõnesid, mis lähevad praegu numbrile 110, inimestele jääb vaid üks üldine hädaabinumber.
Kust saab abi?
Väljakutsed Järvamaal
Jaanuarist märtsini saadeti kiirabi sündmuskohale 1236 juhul, neist A-prioriteediga (patsiendi seisund on stabiilne ja ohtu patsiendi elule ei ole) 15; B-prioriteediga (elule ohtu ei ole) 877; C-prioriteediga (seisund raske või eluohtlik) 290 ja D-prioriteediga (seisund on eluohtlik) 54.
Päästemeeskondi on läkitatud sama ajavahemiku jooksul 120 sündmusele.
Lisaks Järvamaale tulevad Põhja-Eesti keskuse töösaali abikutsed Tallinnast, Harjumaalt ja Rapla maakonnast, kokku on kõnesid ööpäevas 2500–2700, aastas kokku miljon ja minutis keskmiselt 1,9.
Päästeala infotelefon 1524
Vajate abi kodu turvalisemaks muutmisel, päästeala ametnike kontaktandmeid ja vastuvõtuaegu. Tahate teada, millistes tingimustes ja kus võib tuld teha, soovite teavet ennetuskampaania kohta, teil on päästealaga seotud küsimus ja te ei tea, kelle poole pöörduda.
Hädaabinumber 112
Helistage, kui vajate kiiret arstiabi, on tulekahju või selle kahtlus, liiklus- või muu kannatanutega õnnetus, plahvatus või selle oht, tugev õhureostus, inimene on kuhugi kinni jäänud, linnas on ohtlik metsloom, esineb pinnareostust, inimene on uppumas, on varing või selle oht, on gaasiavarii või -leke või veereostus.