Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšehhidelt tasub õppida, et iga küla elanik on külale oluline, seetõttu on omavaheline suhtlemine ja koostöö tähtis, arvab Meeri Klooren.
19.–24. maini oli Leader tegevusrühma Järva Arengu Partnerite õppereis Tšehhi Vabariiki. Külastasime Tšehhi Leader tegevusrühma Sdružení SPLAV, mis on meie koostööpartner. Aprilli lõpul võtsid Sdružení SPLAVi esindajad osa ka Järva Arengu Partnerite ja Arenduskoja korraldatud rahvusvahelisest konverentsist «Koostöövõrgustikest klastriteni Leader tegevusgruppide toel» ning ideereisist Järvamaal ja Lääne-Virumaal.
Reis Tšehhi hämmastas mind omamoodi, kuid olemata ei jäänud ka äratundmisrõõm – meil on ju samamoodi. Külastasime Tšehhi Leader tegevusrühma Sdružení SPLAV piirkonda, mis asub, Kirde-Tšehhis Rychnov nad Kněžnou rajoonis.
Piirkond on mägine, seetõttu oli minule kui eestlasele mäeahelikke ja mägiojasid näha erakordne sündmus. Nii on esimene mulje sellest piirkonnas täis suuri emotsioone seoses looduse iluga.
Siinkohal ei saa unustada end vaatlema suurepärast maastikku, vaid oluline on tulla tagasi reisi eesmärkide juurde: tutvuda Tšehhi külade kogemustega, tunnetada erinevusi Eesti küladega ja mõelda, mida saaks meie maal paremini teha.
Ajalugu jättis jäljed
Piirkond polnud huvipakkuv mitte ainult oma kõrgete mäestike, vaid ka ajaloo poolest. Nii mõneski mõttes on ajalugu väikseid mägikülasid «raputanud».
Piirkond asub Poola piiri ääres ja enne Teist maailmasõda oli asustus tihe, elanikud enamjaolt sakslased.
Päris piiri ääres ei elanud ühtegi tšehhi ja nii oli see piirkond hoopis midagi muud, kui see nüüd meile paistab.
Praegused paarisaja inimese suurused külad olid tol ajal kümneid kordi suuremad. Pärast sõda suundusid sakslased kodumaale tagasi ning järele jäid tühjad külad ja majad.
Seepärast on nüüd mitu piirkonda inimtühjad ning raske on midagi ühiselt ette võtta ja elu paremaks muuta.
Kuigi olukord tundub veidi kurvameelne, on tšehhid saanud sellest justkui innustust, et edasi minna. Küla elanike koostöö on vägagi aktiivne.
Vaatepilt pimedatest akendest ja rohtu kasvanud aedadest on tuttav ka Eestis. Linna säravad tuled on paljudele inimestele kui unistus kullamägedest ja lakkamatust õnnest, mis justkui magnetiga enda poole tõmbab.
Autotehas annab tööd
Jah, muidugi on maal elades raskem tööd leida ja liikuma pääseda, kuid ei saa unustada ka häid külgi.
Sealses piirkonnas on tšehhide suurim tööandja Škoda autotehas ja piirkonna suuremad farmid. Rahvusautot Škodat märkab külatänavatel õige tihti ja kui sellest juttu teha, on tšehhid uhked oma mootorsõiduki üle.
Sama piirkond on ka tuntud turismiala, seda nii suvel kui ka talvel, seetõttu leiavad külaelanikud rakendust ka turismihooaegadel. Nii oli mitmes pisikeses külas väike poeke, kust sai osta suveniire.
Tšehhe külastades tutvustati meile ka Leader-projekte, mis on külaelu paremaks ja huvitavamaks teinud.
Üks innovaatiline Leader-projekt oli küla väikese bränditehase loomine. Tehasesse saavad külaelanikud viia aiasaadusi – puuvilju ja marju, millest valmistatakse teenustööna kohalikku toodet – brändit.
Brändi on hinnatud ka piirkonna turismiettevõtetes. Selline tegevus väärtustab kohalikku toodangut ja ärgitab inimesi puuviljakasvatusega rohkem tegelema.
Leader-projekti käigus korrastati ka ühe talu ümbrust – asfalteeriti laudaesine plats ja talusse viivad suuremad teed. Lisaks tehti külas korda tuletõrje veevõtukohad.
Tšehhidel on Leader-projektidega suuremad kogemused kui eestlastel, seetõttu oli huvitav jälgida, mis selle rahaga on ette võetud.
Paljud ettevõtmised olid sealsetes külades tehtud vabatahtliku töö käigus ja tundus, et ühistegevus liitis inimesi isegi rohkem kui rahatoetused.
Tšehhi ja Eesti külas leiab sarnasusi
Kas Tšehhi küla näojooned kattuvad ka Eesti omadega? Kuigi meil pole hingematvalt ilusaid ja suursuguseid mäestikke ega vulisevaid mägiojasid, on külaelu mured samad: inimesi on vähe ja külad jäävad üha väiksemaks.
Üks suurim erinevus meie ja nende külade vahel on kirik ja usk. Igas Tšehhi külas on kirik, aga igas Eesti külas mitte.
Nendel on usul ja jumalal veidi teistsugune tähendus kui enamikul eestlastel. Kirik on aegade algusest aidanud küla kokku tuua, sest suurte pühade ajal kohtuvad kõik ikka kirikus.
Eesti külades on kohtumispaigaks külaplats või külamaja, mis tänapäeval täidab sama ülesannet, mis kirik sajandeid tagasi.
Tegelikult on nii Tšehhi kui Eesti küla sarnased nii oma probleemidelt kui ka õnnestumistelt. Ka Tšehhis on külasid, mis pole aktiivsed, ja neid, mis on tegusaid inimesi täis. Saame neilt õppida, et iga külaelanik on külale oluline, seetõttu on omavaheline suhtlemine ja koostöö tähtis.
Kui ka meie suudaksime rohkem kaasata küla inimesi midagi koos tegema, astume suure sammu edasi.
Mis on Leader?
Leader on maaelu edendamise programm, mida toetab Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 neljanda telje Leader-meede. Programmi esimene, ettevalmistav aeg on Eestis käimas 2006. aastast.
30. juunil 2008 lõpeb ettevalmistav aeg, suvel on kavandatud Leader-meetme taotluste vastuvõtt kohalikelt tegevusrühmadelt. Leaderi põhiolemus on kohalike partnerluste kaudu otsustada piirkonna arengu põhisuunad, koostades selleks piirkonna strateegiad.
Kohalikud tegevusrühmad moodustatakse kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja kodanikeühenduste alusel. Leader-meetme kaudu ja vastavalt piirkonna strateegiale algatavad kohalikud tegevusrühmad piirkonnas projektikonkursse. Kes rahatuge saab, selle üle otsustab seesama kohalik tegevusrühm.
Lisaks on Leaderis võtmesõnad kaasamine, piirkonnas võimalikult laia elanikkonna teavitamine, otsustuste juurde kutsumine ja võrgustikutöö.
Eestis on otsustatud selle toetusskeemi järgi jaotada aastatel 2007–2013 kohalike tegevusrühmade kaudu ligi 1,34 miljardit krooni maaelu arenguks.
Maaeluvõrgustiku ja Leaderi tegevusrühmade kohta leiab infot Maamajanduse Infokeskuse veebilt: www.maainfo.ee