Kujule tulevad tuntud inimeste näod
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle mitte ei meeldinud siin eelmine kord, vaid ma armastasin siin olemist!» hõiskas ameeriklane Wasyl Palijczuk ülevalt kivi otsast.
Just seetõttu on Palijczuk Paide Paepäevadel tagasi. Muide, Paide juures on Palijczukile meeldima hakanud ka ilusad naised. «Igatsesin Eesti sõbralikke inimesi,» lisas ta.
Ümbruskond on Palijczuki meelest imeline. Ta on palju reisinud, näiteks Saksamaal, aga nii haruldasi lossivaremeid nagu Paides polevat kusagil. «Mul on heameel näha, et te seda restaureerite,» ütles ta.
Tänavuste paepäevade kujud lähevad mööda Järvamaad laiali. Palijczuk ei osanud oma kuju saatuse kohta midagi öelda, sest tal oli meelest läinud, millise omavalitsuse valis. «Arvan, et kuju jääb ikka siia, sest valitud koht algas P-tähega,» sõnas ta.
Pikliku püstise kivi pinnalt paistab juba mehenäo profiil. Palijczuk ronis kivi otsast alla kavandit näitama, samas kurtes, et tal võiks olla redel, sest nii tüütu on ronida.
Kavandilt oli näha, et kivil kujutab Palijczuk teineteist embavat meest ja naist, kelle vahel on laps. «Need on tuntud mees ja naine, aga kes, seda ma veel ei ütle,» lausus ta.
Üles tuleb number 90, mis tähistab Eesti Vabariigi sünnipäeva. Kuju nimi on «Embrace-90-Paide-Westminster» (eesti keeles «Embus-90-Paide-Westminster», Paide sõpruslinn Ameerikas – toim). «Olete arukad inimesed, annate inimestele tööd, see hoiab ka kultuurielu aktiivse,» ütles Palijczuk.
Märgates Järva Teataja fotograafi, hakkas Palijczuk nõudma kaks aastat tagasi tehtud pilte. Pärimise peale, kas tal e-mail on, ehk saab pildid saata, vastas Palijczuk, et pole ei arvutit ega mobiili. «Mul pole nendeks aega, mulle ei meeldi, kui taskus on mingi asi,» põhjendas ta. «Olen kodust eemal, tahan siin ümbruskonda nautida ja rahulikult olla.»
Paekivi on Palijczuki meelest päris hea materjal, seda pole nii raske taguda kui näiteks marmorit. «Nägin nüüd üle kahe aasta oma eelmist kuju, see on hakanud mõranema,» lausus ta.
Palijczuk on lõpetanud ülikooli magistrikraadiga ning õpetanud 38 aastat McDanieli kolledžis õlimaali, skulptuuri, joonistamist.