/nginx/o/2013/09/20/2389583t1hc263.jpg)
Järva tarbijate ühistu müüja Gerli Kuusik tuletab rulluisuhuvilistele meelde, mida tasub rulluiske kauplusse valima ja ostma minnes kindlasti silmas pidada.
Gerli Kuusik soovitas poes esmalt uurida, kas rulluisud on mõeldud naistele või meestele. Tema meelest on kahtlemata parem, kui uisul käib sisemine saabas küljest ära. «Siis saab saabast hooldada ja pesta, sest jalg higistab sõites palju,» põhjendas ta.
Kuusik pidas oluliseks ka rohkete õhutusavade olemasolu. «Mida rohkem, seda parem,» märkis ta. «Need on tehtud talla alla ja ka ninaotstesse.»
Kuusik sõidab vabal ajal rulluiskudega ja teab öelda, et odavamatel ja kallimatel uiskudel on kinnitused üsna ühesugused.
Rataste raami koha pealt soovitas Kuusik meestele eelkõige alumiiniumraami. «Naised on kergemad, nende puhul peab plastikraam vastu, aga mehed on üldjuhul ju raskemad kui naised,» selgitas ta.
Oluline on jälgida rattalaagrite kvaliteeti. Kuusik soovitab selliseid, mida saab puhastada, mitte ei pea neid välja vahetama.
Laagrite ABEC klassi number näitab valmistustolerantsust. «Mida suurem arv, seda tugevam ja ümmargusem on metall ning seda paremini see veereb,» lausus ta.
Laagrite vahetuse või puhastuse aeg on Kuusiku ütlust mööda kätte jõudnud siis, kui uisud hakkavad sõites n-ö häält tegema.
Rataste puhul soovitas Kuusik enne aru pidada, kus ja kuidas sõita. «Pehmem ratas sobib väiksemate kiiruste ja kehvemale pinnasele, kõvem siledale pinnasele ja suurtele kiirustele,» õpetas ta.
Saabaste suuruse puhul on Kuusik täheldanud, et saabas võtab hiljem jala kuju, seega ei tasu osta palju suuremat numbrit, kuigi saabas tundub esialgu poes pitsitavat. «Kogemus näitab, et tahetakse suuremat, aga soovitan sama numbrit, mida kantakse,» lisas ta.
Kuusik toonitas eriti, et kindlasti tuleb muretseda lisaks uiskudele ka kaitsevarustus. «Randme- ja põlvekaitsmed on eriti olulised,» lisas ta.
Kuusik tunnistas, et tema rulluisutades küll kiivrit ei kanna, kuid tahab selle peagi muretseda. «Absoluutselt soovitan kiivrit kanda, see on ju nagu kaks ühes, saab ka rattaga sõites kasutada,» sõnas ta.
TEAVE
Hinnad Järva tarbijate ühistu poes:
rulluisud 890–1850 kr,
kaitsmete komplekt 339 kr,
rattakiiver 295–675 kr,
uued laagrid 310–360 kr,
rattad 69–295 krooni.
RULLUISUOSTJA NÄPUNÄITED
Kõige tähtsam on varuda aega ja kahtluse korral valida uisud, mis paremini istuvad.
Kui saapad hiljem pigistavad, on ka kõige ilusamate uiskudega sõites kogu lõbu läinud. Et naisejalg on teistsugune kui mehe oma, on naistele ja meestele erinevad uisud.
Saabas peab algusest peale istuma pigistamata, seetõttu tuleks proovida paljusid mudeleid. Eriti tähtis on tõhus tugi hüppeliigestele ja varbad peavad vabalt õhku saama.
Siduge saapad kinni või kinnitage pandlad. Pöörake tähelepanu sellele, et saaksite süsteemidega hakkama.
Toetage üks käsi seinale, siis painutage kerges harkseisus mõlemad jalad esiteks sisse- ja siis väljapoole (proovi teha X- ja O-jalgu). Kui saabas moodustab volte või hüppeliiges venib tugevalt, on saabas tavauisutajale liiga pehme.
Kui saabas äärtest pigistab, on ta liiga kõva. Nihutage jalad ükshaaval ettepoole ja painutage tahapoole. Kui saapasäär on liiga pehme, võib see pidurdamisel probleeme tekitada.
Kandke uiske mõni minuti ja tehke proovisõit. See ütleb laagrite kohta palju rohkem, kui jalast äravõetud saabaste rataste veeretamine. Õlitatud laagrid vajavad erilist hoolt.
Suurte ratastega saab kiiremini sõita, väiksematega paremini manööverdada. Pehmed rattad on mugavamad, aga kuluvad kiiremini. Tavasõitjale sobivad rattad, mille läbimõõt on 74–78 mm, profiil ovaalne tugevus keskmine (78A–85A).
Kontrollige raamistikku: rattad peavad siinil täpselt ühel liinil olema. Proovimiseks keerake saabas ümber ja määrake eestpoolt kindlaks siinide asukoht. Sõrmed eemale, kui rattad keerlevad!
Pidur peab olema kummist, kunstmaterjal ei kõlba pidurdamiseks. Reguleeritava piduriga saab valida parima positsiooni.
Kaitsevarustus kuulugu algusest peale asja juurde – nii laste kui ka täiskasvanute puhul, seepärast plaani ostueelarvesse kiiver, küünarnuki-, randme- ja põlvekaitsmed.
Allikas http://www.htg.tartu.ee