Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kunstiakadeemia õppejõud Lembit Palm on üks Paide Paepäevade kujur, samas juhendas ka Paide huvikeskuse skulptuurikooli tulnuid.
Osalete Paide Paepäevadel juba neljandat korda. Mis teid siia toob?
Ilmselt on see õhkkond, mis siin on. Kolleegidega saab koos tööd teha ja see meeldiv kivi, mis tuleb Orgita karjäärist, on Eesti paremaid kivisid. Meie dolomiit on see, mis paneb skulptorid ikka jälle ja jälle seda materjali proovima.
Kas see kivi sattus teile kuidagi loosi teel või oli võimalik valida?
Oli isegi võimalik valida vastavalt kavandile, mille esitasin. Õnneks oli see kivi midagi lähedast, mida vajasin, aga seda saab alati töö käigus kohendada. Idee areneb edasi kohapeal.
Mis te kivist esialgu plaanisite?
Üks asi on idee, mida sa esitad ja mõtled teha, teine asi on, kui tuled kohapeale ja kivi hakkab dikteerima töö edasist käiku.
Ausalt öeldes oli mul plaanis ka värvilist klaasi ja metallkarkassi kasutada, aga ei tea veel, kas teen. (töö valmides ta seda kasutanud ei olnud – toim).
Töö algne nimi oli «Raamist välja», nüüd võiks seda nimetada ehk «Kuu templiks», kuidas tunduks?
See töö loositi Ott Kiivikasele, kuid ega ma hakanud selle pärast ideed muutma. Võib-olla sobib talle, aga ei tea ka.
Ütlesite, et teid võlub paepäevade õhustik. Mis on siin teistmoodi kui töötada üksi kusagil vaikuses?
Üksi ei taha keegi töötada, see on selline kammerlik ateljee, kui oled üksi.
Võib-olla ei taha isegi vahel abikaasat näha. Siin sa oled vaba oma igapäevamuredest, oled pühendunud ainult sellele loomingule, sellele meeldivale õhkkonnale.
Ja selle kümne päevaga on võimalik töö valmis teha?
Kindlasti. Mõni mees siin, nagu see Leedu skulptor, plaanis kiireminigi jõuda. Eks see olene sellest, kuidas pingutad. Üleliia ei tohi ka pingutada, sest tehnika on raske ja ohtlik, pead järgima ohutusnõudeid.
Paljud noored, kes siia tulevad, puutuvad esimest korda niisuguste tööriistadega kokku. Õnneks pole õnnetusi olnud.
Õhtuks olete surmväsinud.
Ei tea, kas nüüd surmväsinud, voodisse jaksan ikka minna. Muuseas, uni on tõesti magus.