Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka praeguste noorte vanemad rügasid suvel tööd teha. Paremad tööotsad tulid tutvuste kaudu, ka malevad olid noorte seas hinnatud. Teenitud rahaga aga täideti unistusi: osteti kasukas, roller või Rocksummeri pilet.
Kirnast pärit vanemturvatöötaja Genne Kübarsepp (33) elas maal ja tema koolivaheaegade tööd olid maaeluga seotud. Genne on teinud heina, niitnud haljasalasid, kuivatanud vilja ja käinud karjas. Viimast enamasti terve suve, sest töögraafik oli sobiv ja päeval jäi palju vaba aega. Lisaks sellele niitis ta murutraktoriga ka haljasalasid. «Polnud just eriti meeldiv päev otsa ringi sõita, samal ajal kui sõbrad käisid ujumas,» märkis Kübarsepp.
Poisid eelistasid osta tehnikat
Suurt rolli töö leidmisel mängis tutvus. «Keegi ei tahtnud võõrast last heale ja tasuvale tööle võtta,» selgitas ta.
Korraldati ka töömalevaid ja -laagreid, kuid sinnagi saada oli omaette ooper. Ka Kübarsepp leidis oma tööotsad ema ja isa tutvuste kaudu. Rahaliselt polnud väga vahet, mida teha.
1987. aastast mäletab ta aega, kui poodi tulid esimesed rollerid. Need polnud lihtsad mopeedid, vaid Delta tüüpi ehk noortekeeli teistest paremad pillid. Üks selline sai Kübarsepa unistuseks. Tahtmine uut ja võimast Deltat saada oli nii suur, et ta käis terve suve tööl ja võttis juurde lisaotsigi. Augusti lõpuks oli raha koos ja isaga mindi uuele Deltale poodi järele. Kui praegu võtta paremast klassist rolleri hind ja jagada see kahe ja poole kuu peale, tuleks kuupalk päris korralik. Ka oma eakaaslastelt on ta kuulnud, et suvega sai tol ajal päris hea summa raha kokku kraabitud. Sellest, kuidas keegi raha kulutas, ei räägitud. Poisid ostsid enamasti tehnikat. Kübarsepp teab veel lisada, et lühikestel koolivaheaegadel tööd ei võetud ning logeleti niisama kodus või käidi koos sõpradega väljas.
Kehalise kasvatuse õpetaja Anna Sõõrd (43) töötas vaheaegadel töö- ja puhkelaagrites ning Eesti õpilasmalevas. Ta alustas töölaagrites, kui oli 13aastane ja lõpetas keskkoolis õpilasmalevaga.
Tööd leiti kohaliku ajalehe kaudu. Töökohti sai valida nii kodu lähedale kui ka kaugemale. Kui töötati kodule lähemal, võis õhtul koju minna. Kaugemal töötades saadi öömaja kas vanast mõisast või koolimajast. Kooli kõrvalt Sõõrd tööd ei teinud, sest õppis spordiklassis ja kogu vaba aja võttis enda alla sport ja õppimine. «Aega tuli leida ka sõpradele,» märkis ta.
Tulevane politseinik müüs noorena kesklinnas kalja
Sõõrdi ütlust mööda sai töödele kirja panna telefoni teel ja ühte rühma mindi tavaliselt koos sõpradega. «Neil, kes rühmajuhti teadsid ja olid end talle tõestanud, oli teiste ees teatud eelis,» lisas Sõõrd. Tööpuudust polnud. Korjati kokku heinapakke ja laoti küünidesse, tehti haljastus- ja koristustöid parkides ja erinevaid värvimistöid. Teenitud raha kulutas Sõõrd enda tarbeks ära, ostes mitmesuguseid lahedaid asju. Ühe praktilise ostuna on tal meeles talvekasukas. Lõbusaid hetki meenub Sõõrdile laagrite lõpuõhtutest, mis olid tavaliselt mõnes looduskaunis kohas. Seal korraldati taidlus- ja spordivõistlusi, ööbiti telkides ja mängiti ööbikutega võidu kitarri. Ta märkis, et see oli tõeline romantika.
Paide politseijaoskonna juhtivkonstaabel Malle Hermanson (37) veetis enda suved puhkelaagrites ja malevates. Teistel vaheaegadel viibis ta üsna tihti spordilaagrites.
Malevas kuulus ta metsamajanduse rühma, mis istutas metsa, rohis istikuid ja tegi heina. Hermanson on värvinud nii koolimaja koridore kui müünud ka Paide kesklinnas kalja. Malevas teenitud raha eest ostis ta esimese Rocksummeri pileti, koolis värvitud seinade eest saadud raha aga võttis kaasa Moldaaviasse treeninglaagrisse.