Noor dirigent laulab end ärkvele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor koorijuht Kuldar Schüts on tuntust kogunud kui Eesti kuulsaima koori Suisapäisa dirigent.
Noor koorijuht Kuldar Schüts on tuntust kogunud kui Eesti kuulsaima koori Suisapäisa dirigent. Foto: Andrus Eesmaa

Eesti muusika- ja teatriakadeemia II kursuse tudeng Kuldar Schüts sai Austrias kinnitust, et õpib õiget ametit. Maailma koorimängudel võiduka Suisapäisa ees seisnud noor koorijuht vihkab stampe ja ajab oma liini.

Kas olete sellel suvel puhata ka saanud?

Päris nii pole olnud, et lähen kuskile pikemaks ajaks ja puhkan. Minu jaoks on olulisem, et puhkaksin koolist. Muusika pakub mulle lisaks tööle ka rõõmu ja puhkust. Mul on töö ja hobi ühendatud.

Kas Suisapäisa reis Austriasse oli siis nagu puhkus?

Kuidas võtta – seal oli ikka parasjagu närvipinget. Vaba aega jäi väheks, et reisi nautida. Programm oli ülimalt tihe. Kui tulemused olid teada, sai veidi hinge tõmmata ja isegi terve päeva ringi käia. Üritasin viimasel õhtul õigel ajal magama minna, aga meedia ei andnud rahu.

Kas kohalik ajakirjandus jooksis tormi?

Ei, kohalik meedia ei huvitunud meist üldse, ikka Eesti meedia. Mul tuli mobiiliarve 2000 krooni.

Mida tundsite, kui tulemusi kuulsite?

Tundsin järsku pingelangust, nagu kivi langes südamelt. Mõtlesin, et ühtteist läks ikkagi korda.

Kui kaua te kaalusite, enne kui Suisapäisa dirigendikoha vastu võtsite?

Võtsin nädala mõtlemisaega. Mõtlesin ja kaalusin hoolikalt, kas ma olen ikka selleks võimeline. Mul polnud algul aimugi, millise konkursiga on tegemist ja mida need kategooriad endast kujutavad. Repertuaar oli juba enne mind paika pandud.

Kas te jäite valitud kavaga rahule?

Esialgu tundus, et rahvamuusikat on ehk liiga palju, sest meil oli ka klassikalise muusika kategooria kavas rahvalaulutöötlusi. Oli ka kartus, et meie üheksa ja poole minuti pikkune kava jääb liiga lühikeseks. Praegu arvan, et see oli hea ja me säästsime žüriid. Igatahes Aarne Saluveer, kes istus žüriis, kiitis meid jõukohase repertuaari eest.

Olete veel väga noor dirigent. Kas konkursiks valmistumisel saite ka kelleltki nõu küsida?

Mul oli kavatsus küsida nõu oma erialaõpetajalt Ants Üleojalt, aga siis otsustasin omal jõul hakkama saada. Toomas Voll tegi kooriga tööd ja seadis häält, kuid laulude õpetamisse ta ei sekkunud. Püüdsin mitte järgida eeskujusid, vaid leida uusi võimalusi ja teha omal moel. See on minu jaoks palju huvitavam. Dirigendiamet mulle seepärast istubki, et interpreteerides jääb palju vabadust.

Kas selliseid väljakutseid tuleb tihti ette?

Praegu tundub küll, et hästi palju on viimasel ajal uut ja huvitavat sülle kukkunud. Kogu aeg söödetakse midagi ette, et proovi nüüd seda ja nüüd toda.

Möödunud sügisel viskas mu erialaõpetaja Ants Üleoja mind Inseneride meeskoori ette ja minust sai abidirigent. Sageli paneb ta mulle võõra noodi ette ja ütleb: «Siple natuke!» Ja kui ära teen, siis lausub: «Püsisid vee peal küll!».

Mul on oma erialaõpetajaga väga vedanud. 71aastaselt on ta hingelt nagu teismeline. Samas on ta väga viisakas ja konkreetne. Ta on muusikaakadeemia üks haruldasemaid isiksusi.

Möödunud nädalal sain oma esimese orkestri ees dirigeerimise kogemuse. Juhatasin Põltsamaal noorte puhkpillimängijate suvekooli orkestrit.

Austria reisi ajal tuli mulle pakkumine juhatada septembris tudengite laulupidu. Kas juhatada või juhendada, pole veel täpselt kokku lepitud. Võib-olla polegi seal juhatajat vaja. Täpset visiooni mul sellest sündmusest veel pole. Tahaksin, et see oleks kultuursem kui varasemad. Pean veel nuputama, kuidas vältida karaoket ja karjumist.

Ma sooviks seda pidu ka organiseerida – see oleks mulle taas uus kogemus.

Teie vanemad on muusikud. Kas olete tundnud kohustust muusikaga tegeleda?

Ma pole tundnud mingit kohustust ega sundi. Emal on minu elus väga tähtis roll. Ta on alati olnud mulle eeskujuks ja mind väga palju aidanud. Ema ja isa on minu esimesed nõuandjad.

Ma olen nii isepäine inimene, et mind võib suunata kuhu tahes, aga mina teen ikka neid asju, mida ise tahan.

Ma ei mäleta, kuidas ma muusikakooli sattusin, küllap ema soovitas. Nii nagu kõigil, tuli minulgi ette hetki, mil mõtlesin, et enam ei viitsi. Tülpimus läks tavaliselt ruttu üle, sest üldiselt mulle seal meeldis.

Olen väiksest peale koorides laulnud. Alustasin Türi poistekooris, edasi tulid «Kalevi» poistekoor ja Järvamaa poistekoor. Muusikakoolist omandatud teadmised aitasid mul koorimuusikat sügavamalt mõista. Seetõttu olen muusikakoolile väga tänulik.

Gümnaasiumi lõpuklassides kutsus Hirvo Surva mind Revalia meeskoori. See oli minu jaoks tohutu hüpe arengus. Repertuaar, mis seal läbi võetakse, on hullumeelsus. Eriti raske on neil, kes nooti ei loe.

Millal jõusite äratundmisele, et soovite muusikuks saada?

Pärast gümnaasiumi oli kõik lahtine. Kuigi olin terve aasta võtnud Hirvo Surva juures dirigeerimistunde,  polnud ma sugugi kindel, et oma tasemega akadeemiasse sisse saan. Alles sisseastumiseksamitel tekkis tunne, et jätkan muusikaga. Austrias sain kinnitust, et pole vale eriala otsa sattunud, vaid olen ikka õigel teel.

Mõned lõpetavad kooli ja saavad diplomi, aga kas neist koorijuhti tuleb, pole kindel. Koorijuhis peab olema emotsionaalsust ja väljendusrikkust – see on väga oluline. Kui koorile end mõistetavalt väljendada ei oska ja tuimalt oma tööd teha, siis häid tulemusi ei saa.

Kas muusikaakadeemias on kerge õppida?

Lihtne see küll pole. Et astusin akadeemiasse kohe pärast gümnaasiumi, jäi mul vaheaste läbimata. Tavaliselt tullakse sinna muusikakeskkoolist ja Otsa- või Elleri-koolist. Harmoonia ja polüfooniaga on päris palju maadlemist. Ka partituurilugemine on raske aine.

Üldiselt õppejõud arvestavad üliõpilase individuaalseid võimeid, kuid nad soovivad näha arengut. Mina pean lihtsalt rohkem pingutama kui muusikakeskkooli lõpetanu.

Kas üliõpilaselu jääb selle võrra vaesemaks?

Üliõpilaselu selle all küll ei kannata. Sellest puudust pole, seda jätkub nii või teisiti.

Millist muusikat teile endale kuulata meeldib?

Kuulan igasugust muusikat. Klubimuusika ei meeldi. Viimasel ajal olen hakanud iseennast kuulama. Nii kui hommikuti üles saan, hakkan omaette laulma ja häält äratama. Laulan kõike, mis hetkel pähe tuleb. Leian, et see on väga arendav tegevus – tekitab hea tunde terveks päevaks – nagu võimlemine.

Mis Suisapäisast saab?

Loodetavasti viin Suisapäisa järgmisel aastal laulupeole. Lähim esinemine on aga Käsmus Viru folgil.

Kuldar Schüts

Sündinud 1. aprillil 1987

1994–2006 Türi gümnaasium

1998–2005 Türi muusikakool, klarneti eriala

2006 Eesti muusika- ja teatriakadeemia

2006 Türi kammerkoori dirigent

2007 Inseneride meeskoori dirigent

2007 vanamuusikaansambli Lumen Cantus juhendaja

2008 segakoori Suisapäisa dirigent

2004 Eesti muusikakoolide vabariiklikul puhkpillimängijate konkursil II koht (klarnet).

Laulnud Türi poistekooris, EMLS üle-eestilises poistekooris «Kalev», Järvamaa poistekooris, kammermeeskooris Revalia.

Osalenud paljudes projektides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles