Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/20/2390339t1ha19b.jpg)
Nädal tagasi saabusid Ungarist koju kuus Paide gümnaasiumi tugiõpilast ehk torekat, kes kohtusid seal nelja riigi noortega ja arutasid kunstiteemadel, kirjutab Käty Kuusemets.
Selline sündmus leidis aset neljandat aastat ja igal aastal on kohtutud erinevas riigis. Tänavune kavand kandis pealkirja «Our Art – Youth Exchange – Hungary» («Meie kunst – noortevahetus – Ungari» – toim).
Juhendaja Ele Priidiku ütlust mööda võttis ta reisile kaasa need inimesed, kes tahavad T.O.R.E-ga tõsisemalt tegeleda ja talle T.O.R.E juures toeks olla.
Põhitegevuspaigaks oli Balinka, kus peatusime seitse päeva.
Reis algas 1. augusti keskpäeval Paidest Tallinna lennujaama poole, kust kell 15.20 väljus lend Ungarisse.
2. august Balinkas möödus väga kiirelt. Pärast hommikusööki läksime nimeõppimismänge mängima. Selgus, et kõik osalejad olid vanuses 14–31. Kõige noorem olin mina ja kõige vanem oli Itaaliast pärit mees Carmine Rodi Falanga.
Sellele järgnes kibe töö kella kaheni öösel oma etteaste kallal. Kõik osalejad pidid ette valmistama esitluse, milles tutvustasid oma maa muusikat.
Tanel Padar lööb välismaal laineid
Kolmanda päeva hommik algas suure lärmiga. Nimelt aeti meid üles trummipõrina saatel. Pärast hommikusööki kuulasime ära päevaprogrammi ja lihvisime esitlust.
Esitlus Eesti muusika arengust läks meil väga hästi. See algas «Kaerajaaniga» ja lõppes Tanel Padari «Welcome to Estoniaga». Viimasega tuli rahvas eriti kaasa. Kõik laulsid refrääni ning olid vaimustuses meie etteastest. Tundsime end nagu staarid.
Päeval arutasime muusikateemade üle. Osalejad jagati gruppidesse. Kuulasime erinevate maade muusikat ja arutlesime selle üle. Õhtul saime kuulata kahte Ungari bändi.
Ka järgmine päev algas ülevaatega ees ootavast, seejärel pidime hakkama lavastama Tšehhi näidendit fotograafist, kes kogus kurjade inimeste pilte. Fotograafi osas oli Robin Saar, kes ütles, et tal polnud seda rolli raske mängida. Näidendit harjutada saime vähe ja seetõttu oli sellel päeval õhus suurt närvipinget ja stressi tunda.
Tšehhide endi hinnangul aga olime me selles näidendis rohkem tšehhid kui nad ise. Kui kõikide näitemängud vaadatud, oli meil võimalus õppida Ungari rahvatantsu. Rein Saar ütles, et talle Ungari rahvatants meeldis, kuna see oli tempokas. Samuti pidavat olema Ungari ja Eesti rahvatantsus sarnasusi, näiteks luisksamm ja mõned hüpped.
Viienda päeva hommik Ungaris algas meie jaoks väga ebafotogeeniliselt: silmade avades pimestas meid fotoaparaadi välk – äratuse ajal tehti meist pilti.
Terve ennelõuna mängisime oma grupiga aardemängu, milles reisisime läbi mitme maa ja otsisime oma aaret. Reisil pidime maalima, puude otsas ronima ja ka prügist skulptuuri tegema. See oli ka mäng, mille eestlased kindlakäeliselt võitsid.
Sel õhtul oli eestlastel kultuuriõhtu poolakatega. Seekord pidime valmis mõtlema näitemängu, kus oleks näha sarnaseid jooni Eesti ja Ungari vahel. Meie näitemäng kandis pealkirja «Hunest» (nagu Ungari ja Eesti) ning selles tõime välja Eesti ja Ungari sarnased jooned. Hiljem pakkusime Eesti toitu. Kaasa olime võtnud kilu, musta leiba, kalja ja Vana Tallinnat.
Just see viimane maitses välismaalastele eriti hästi. Huvitav oli vaadata, et mõni tegi kilu süües väga jubeda näo pähe, aga teisele jällegi meeldis.
Kuuendal päeval saime lihtsalt lõõgastuda. Et kõik olid väga väsinud, anti meile vaba päev. Saime valida, kas jääme Balinkasse jalgpalli mängima või läheme ujuma. Suure ülekaaluga võitis ujumaminek.
Enne seda filmis iga grupp veel enda viimaseid klippe. Nimelt oli meid jagatud gruppidesse ja iga grupp pidi tegema valmis reklaami. Meie reklaami pealkiri oli «Kunst läbi noorte».
Õhtul oli samasugune kultuuriõhtu nagu eelmisel päeval, ainult seekord näitasid endid Itaalia, Ungari ja Tšehhi. Meie saime lihtsalt teiste näitemänge vaadata ja erinevate maade toitu maitsta. Robinile meeldis kõige rohkem Itaalia toit.«Itaalia toit oli minu jaoks uus, mida ma enne maitsnud polnud,» märkis Robin.
Seitsmenda päeva programm pidi tulema väga mõnus ja lõppema õhtul diskoga – oli see ju viimane päev Balinkas olla. Loomulikult magasid sellel ööl vaid vähesed. Kõik tantsisid ja tundsid end väga hästi, sest lõpp oli paistmas ja järgmise päeva hommikul pidime külastama Budapesti.
Ungari toidud lisavad vürtsi
Kaheksandal päeval jalutasime läbi Budapesti vanalinna, mis on vapustavalt hästi säilinud.
Hotelli jõudsime täpselt kell üheksa ja meil oli pool tundi aega, et end õhtuseks peoks valmis seada.
Pidutsemiskohas oli kaks lava, väike bassein ja baariletid ning see oli kaunistatud väikeste laternatega, mis tegid peokoha koduseks. Peolt mindi koju kell kolm öösel.
Üheksanda päeva hommik oli üks kõige hullemaid sellel nädalal. Eelmine päev oli väga väsitav ja nüüd oli ees pikk kojusõit. Päeval oli meil võimalus veel Budapestis ringi vaadata. Käisime Budapesti suurimat kaubanduskeskust uudistamas. See ostukeskus oli ka asi, mis Robinile kõige rohkem Budapestist meelde jäi. «See oli tõeliselt suur ja hämmastav, » märkis ta. Pärast kaubanduskeskust suundusime tagasi hotelli, et võtta oma asjad ja teistega hüvasti jätta. Hüvastijätt võttis nii mõnelgi silmad märjaks.
Pikk reis Ungarisse lõppes Paides. Rein mainis, et koju jõudes oli ta kurb, sest see reis oli talle väga tähtis. Sama ütles ka Kristiine, kes tõdes, et positiivsena jäi talle reisist meelde kõik see, mida ta enda kohta õppis.
TEAVE
*Kavand «Our art – Youth Exchange – Hungary» leidis aset 1.– 9. augustini Ungaris, Balinkas.
*Osalesid viie riigi noored (Poola, Tšehhi, Ungari, Eesti ja Itaalia), igalt maalt kuus noort, kokku 36.
*Paidest osalesid T.O.R.E liikmed Käty Kuusemets, Kristiine Kurema, Rein Saar
Robin Saar, Ele Priidik, Kristel Päll.
*Kavand oli neljandat aastat järjest.
* Reisi eestvedajad olid Kristel Päll ja Ele Priidik Paide gümnaasiumist.