Meistril peab jaguma tahet ja visadust

Foto: Andrus Eesmaa

Järva-Jaani on nüüd nagu sangpommipealinn, sest siin elab kaks värskelt pärjatud maailmameistrit, kel jätkub tahet minna tiitlit kaitsma. Järva Teataja käis maailmameister Saima Saarega ka jõudu katsumas.

Kui kaasajakirjanikud kuulsid, mis tulemustega Järva-Jaani sangpommimeistrid Venemaal Arhangelskis hakkama said, panid nad minu kui spordireporteri keset toimetust seisma, andsid kuuekilose tulekustuti kätte ja käskisid üles tõsta. «Jaksad küll, nüüd lähed proovid maailmameister Saima Saarega võidu pommi rebida!» sain käsu kätte.

Kihlvedu pani juukseid lõikama

Nii me neljapäeva õhtul Järva-Jaani võimlas Saimaga pommi rebisimegi. Temal käes kaheteistkümne- ja minul kaheksakilogrammine. Aega on minut. Enne veel mõni soovitus ja õpetussõna Järva-Jaani sangpommitreenerilt ja maailmameister Kalle Pussilt ning aeg läks käima.

Saima loobib kaheteistkilost, nagu polekski midagi käes. Vedin kaheksakilost ikka üles ja jälle üles. Mina jõuan rebida 24 korda, Saima 28 korda – nii et tegi mulle ikka ära!

Saima on sõnapidaja naisterahvas. Enne võistlustele minekut ütles sõpradele, et kui tuleb tagasi medaliga, lõikab poolde selga ulatuvad hallid juuksed maha ja värvib punaseks.

Tõepoolest, Saimal ongi nüüd lühikesed pruunikaspunakad juuksed. Selle tembu tegi ta ära pärast Järva-Jaanis olnud maailmameistrite vastuvõttu.

Meistrivõistlustest meenutasid Saima ja Kalle, et kohtunikud soosisid küll kohalikke, kuid sellegipoolest õnnestus neil võistlused kinni panna.

Saima oli Eestis harjunud ja valmistunud hoopis kümne minuti jooksul pommi rebima, kuid alles Arhangelskis selgus, et juhend on muutunud ja endast tuli anda kõik viie minuti jooksul kaheksakilosega.

Kalle ütlust mööda asus 13 võistlejat korraga võistlustulle. «Kõik korraga tõstsid rivis,» täpsustas ta.

Saima uus rekord viie minuti jooksul kaheksakilost pommi rebida on 123 korda. Kümne minuti jooksul suudab ta sama rasket pommi rebida 265 korda, aga kaheteistkümnekilost rebib kümne minuti jooksul 198 korda.

Saima tunnistas, et pärast niisugust pingutust on toss väljas mis väljas. «Pärast kaheksat minutit läheb raskeks,» lisas ta.

Kalle lausus, et on suur asi üldse kümme minutit vastu pidada ja püsivalt õige tehnikaga pommi tõsta.

Maailmameister Saima on proovinud ka kuueteistkilogrammist pommi rebida. «Kümme korda võib-olla viskasin täitsa külmalt, sooja tegemata,» täpsustas ta.

Saima ütlust mööda oleneb tulemus palju meeleolust. «Halva tujuga ei tule, mitte et ma tihti halvas tujus oleksin, aga siis ei edene,» selgitas ta. «Kui hakkad mõtlema, ei tea, kas ikka jõuan või saan, siis ei saagi.»

Saimale on kõige keerulisem võistluste ajaks õiges kaalus olla. «Olen kogu aeg nibin-nabin 75 kilogrammi, Arhangelskis näitas ka 75,4,» märkis ta. Võistlustel pidi Saima mahtuma 75 kilogrammi sisse. Võttis dressid ja varustuse seljast ning kaal tuligi alla 75.

Et Venemaal polnud Saimal ja Kallel mobiiltelefoni kaasas, ei teadnud kodused neist midagi. Kui Saima lõpuks Eestisse tagasi jõudes Tartus puhvetist poeg Artole helistas, korraldas too maailmameistritele vägevad vastuvõtud. «Esimene vastuvõtt oli pojalt kodus tore üllatus, järgmine õhtu oli kogu Järva-Jaani vastuvõtt,» lausus ta. «Ei osanudki arvata, et meil oli nii palju pöidlahoidjaid, kes kõik vastuvõtule kogunesid ja välja tulid.»

Saima tunnistas, et ta pole elus niisugust tähelepanu kogenud, sest peab end tavaliseks maanaiseks, kes kasvatab lapsi ja käib tööl. «Kui Venemaal tuli poodiumile minna, värisesid jalad rohkem kui enne võistlusi,» ütles ta.

Kalle selgitas kõrvalt, et eks ole ka põhjust tähelepanu osutada. Medalile on ju vene keeles kirjutatud, et parim tulemus maailmas, mis küll kahjuks ametlikku maailmarekordit ei tähista.

Saima on visa naisterahvas, kel on kindel plaan minna järgmisel aastal tiitlit kaitsma. «Praegu on tahe teha küll, aga et võistlustele minna, on raha tarvis, kui keegi on nõus meid toetama, siis läheks küll,» ütles ta. Saima teada on järgmise aasta võistluspaik kaugel Siberi-tagustes maades.

Kalle kiitis Saima tahtejõudu ja sihikindlust. «Treenida tuleb järjepidevalt, noortele poistele on ta ka suur eeskuju,» sõnas ta.

Kalle ütles, et põhieesmärk, miks tema noori poisse sangpommi rebima treenib, on see, et nad saaksid sõjaväes paremini hakkama. «Et jaksaksid lõuga tõmmata ja oleks sõjaväes kergem, mu oma poeg käis ja ütles, et mõni ei jaksa 24kilogrammist pommigi üles tõsta,» selgitas ta.

Sport suurendab elu- ja teotahet

Saima lisas, et kel ikka tahtejõudu jagub, see saab ja võib kõike. Tema treenib tihtipeale korteris vaikselt omaette. «Käin muidugi võimlas ka, aga seal on Kalle poistega ja on ebamugav,» selgitas ta. «Mulle meeldib Võllastemäel maastikusörki teha, asfaldil ma ei saa, põlved saavad haiget ja kõik vahivad, nurga taga omaette on parem.»

Kogu Saima sangpommitõstmise lugu sai alguse kolm aastat tagasi, nii et Järva-Jaanis elab naine, kes suutis kolme aastaga treenida end maailmameistriks.

Saima meenutas järvepidu, kuhu poeg Arto kutsus teda sangpommi rebima, sest osalejaid oli vähe. «Arto ütles: ema tule näita, kas saad sangpommist jagu,» sõnas ta.

Saima läks, proovis ja tuli päris hästi välja. «Tundsin, et võin teha ja midagi saavutada ning hakkas tulema – järgmine kord jälle paremini, tulemused paranesid ja tahe suurenes,» selgitas ta.

Algul treenis Saima kaheksakilogrammisega ja läks juba varsti üle kaheteistkümnesele. Saima tunnistas, et tal on heameel, et Arto abil sangpommi kui spordiala avastas. Nüüd on tal tegemist ja liikumist, ka võistlustel on omad emotsioonid, mis on kodule ja tööle hea vaheldus. «Korra naha märjaks saad ja duši alt läbi lähed, kus siis tuleb hea uni, enne mul seda und ei olnud,» märkis ta.

Kalle mäletas, et ükskord rahvaüritusel hoidis Saima kummagi käe otsas 25kilogrammist piimanõud üle kaheksa minuti. «See oli kõva sõna!» tunnustas ta.

Saima lisas, et oleks rohkem jaksanud, aga vanaaegsed piimanõud soonisid kätesse.

Kaheksa aastat tagasi jättis Saima pojale sünnipäevakingituseks suitsetamise maha. «Siis hakkasin sööma ja paksuks minema, oli tarvis midagi, mis sunniks liigutama – jumal tänatud, et sangpomm minu juurde tuli,» ütles ta.

Saima tunnistas, et tunneb end nüüd hästi – teo- ja elutahe on suur. «Töö juures naised küsisid, mismoodi ma ikka saan ja jaksan seda pommi rebida,» sõnas ta. «Vastasin, et kõik hakkab iseendast, kui saad endaga kokkuleppele, hakkab kõik tulema.»