Valla raamatukogu meenutas ajalugu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eile tähistas Kareda valla raamatukogu vastremonditud ruumides maakonna ametikaaslaste, valla inimeste ja agaramate lugejatega Peetri hariduse seltsi raamatukogu asutamise 95. aastapäeva.

Kui veel 1925. aasta ajaleht Järvamaa kirjutas, et Peetri hariduse seltsi raamatukogul puuduvad tarvilikud ruumid ja lugemistuba, võivad praegu nii raamatukogu töötajad Helena Siiroja ja Ülle Trääl kui ka lugejad vastremonditud ja laienenud ruumide üle vaid rõõmu tunda.

Siiroja ütles, et Kareda valla majas asub raamatukogu 1996. aastast, esialgu 43 ruutmeetril, aga pärast remonti on 40 ruutmeetrit juures. «Võtsime vaheseina maha, nüüd on meil suur saal, lisaks vaikse lugemise tuba ja arhiiviruum, kus hoiame vanemat kirjandust, töökabinet,» tutvustas ta.

Roosades toonides raamatusaali täidavad valged riiulid, loomulikku valgust lisavad katuseaken ja väljaulatuva nurga maast laeni kõrguvad aknad. Remondile kulus üle poole miljoni riigi ja valla krooni.

Siiroja lisas, et 20 000 krooni hasartmängumaksu nõukogult, 30 000 krooni kultuuriministeeriumilt ja 50 000 krooni vallalt andsid võimaluse uuendada ka mööblit. «Kõik asjad on ju nii kallid,» tunnistas ta. «Muidugi oleksime tahtnud kõiki uusi riiuleid, nüüd oleme osa üle värvinud.»

Eelmisel aastal oli raamatukogul 279 lugejat, Siiroja andmetel on praegu neid natuke vähem registreeritud, aga aasta lõpuni on veel aega. «Tegelikult on lugejaid rohkemgi, sest paljud vahetavad raamatuid naabritega või võtavad ühe kaardiga kogu perele,» lisas ta.

Laenutada on raamatuid üle 17 000, aastas uusi osta on kogul 20 000 krooni riigi ja 40 000 krooni valla raha, millest jagub umbes 500 raamatu tarvis. «Raha on vähe, aasta lõpuks on alati kitsas käes,» lausus Siiroja. «Raske on tellida, tahaks tarku raamatuid, aga kergemat lugemist on ka tarvis – hea, et inimesed loevad, mitte ei vaata telekast seebikaid.»

Siiroja statistika järgi küsivad Peetri, Müüsleri, Ammuta, Öötla, Esna, Ataste, Ämbra inimesed ikka kõige rohkem ilukirjandust. «Viimasel ajal on ilmunud häid käsitööraamatuid, maanaised tahavad ka uusi ideid kasutada,» lisas ta. «Õppijad mujaltki kui vallast tulevad samuti meilt laenutama.»

Pidupäeva puhul pidas raamatukogu meenega meeles tublisid lugejaid. «Kuussada raamatut on laenutanud aastas meie oma töötaja Ülle Trääl ja lastest 73 raamatut Kristel Kuusemäe,» täpsustas Siiroja.

Ligi kolmsada raamatut on aasta jooksul jõudnud läbi lugeda ka Maie Villemsaar (57) Ämbrast, kes on olnud raamatukogus käija kooliajast peale. «Tegelikult viin kogu perele: tütrele, vennale, lapselapsele,» ütles ta. «Mulle meeldib loodusest lugeda, sekka armastusromaane (Gartland, Roberts) ja seiklusjutte, eesti kirjanikest Erik Tohvrit, Aita Kivi, tütar Eve on Dontsova fänn, vend tahab ulmekaid.»

HARIDUSE SELTSI RAAMATUKOGU

Peetri hariduse selts sai raamatukogu asutamise loa 1913, tööle hakkas see 1914 ja kuulus Järvamaa avalike raamatukogude võrku.

Raamatukogul polnud omaette ruumi. Kui maailmasõja ajal suleti Ränga kõrts, üüris selts selles ruumid, asutas teemaja, tellis kuus ajalehte ja viis sinna ka raamatukogu.

1919 asus raamatukogu ühe käsitöölise majas. Külastajaid käis kuni 10 versta kauguselt. Kogu oli avatud ainult pühapäeviti. Raamatuid laenutas ühiskondlikus korras algharidusega käsitööline.

Raamatuid oli vähe: 160 köidetud ja 35 köitmata raamatut. Samal aastal oli laenutusi 180 ja lugejaid 35. Veel 1925 kirjutas ajaleht Järvamaa, et Peetri hariduse seltsi raamatukogul puuduvad tarvilikud ruumid ja lugemistuba.

1932 asus raamatukogu Peetri koolimajja. 1936 oli seltsi raamatukogul 400 köidet.

1940 raamatukogu likvideeriti. Lugemiskõlblikud raamatud 670 krooni väärtuses anti vastloodud rahvamajale, kust need läksid vastloodud Järva-Peetri rahvaraamatukogule.

Kogu hilisemad nimetused olid Peetri raamatukogu, Ämbra külaraamatukogu, Kareda valla raamatukogu.

Peetri hariduse seltsi raamatukogu oli paikkonnas esimene eestikeelne avalik raamatukogu.

Allikas: Helena Siiroja

    Tagasi üles