Eelmisel nädalal hindasid eksperdid Sagadi mõisas jahitrofeesid. Järvamaa jahimehe Madis Viilipuse trofee osutus kaheksanda üle-eestilise hindamise kõige uhkemaks koprakoljuks.
Uhkeim koprakolju pärineb Järvamaalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trofeenäituse korraldaja Peeter Hussar ütles, et trofeesid hinnatakse selleks, et teada saada tema võimsust. «Mida võimsam loom, seda suurem au kütile,» märkis ta.
Hussar selgitas, et tähtis pole mitte looma suurus, vaid et võimas trofee kuulub tavaliselt väga elukogenud ja kavalale loomale, keda on raske kätte saada.
Uhkeima koprakolju omanik Madis Viilipus sai kopra kätte Pärnu jõe äärest Karjaküla kandist. «See oli puhas juhus, õnne peab olema,» sõnas ta.
Ka paar aastat tagasi lasi Viilipus maha kopra, kelle kolju jäi tookord hindamisel esimest ja teist kohta jagama.
Viilipus ennast veel väga kogenud jahimeheks ei pea. Koprakoljusid on tal kaminasimsil kolm, lis?ks üks rebasekolju. «Kõvematel jahimeestel on ikka ka soku- ja põdrasarvi,» lisas ta.
Näituse korraldaja Peeter Hussar sõnas, et väljas on põtrade, hirvede ja metskitsede sarved, metsseakihvad, ulukite nahad ja koljud.
Kõige lihtsam on Hussari ütlust mööda hinnata koljusid, mille puhul mõõdetakse ära pikkus ja laius. Nahkade hindamisel arvestatakse lisaks suurusele ka karva tihedust ja ühtlust, huntidel vaadatakse lakka, ilvestel täppe ja kõrvatutte.
Metsseakihvade puhul vaadatakse ka sümmeetrilisust ja värvi. Sarvede juures hinnatakse nende mahtu. «Põdrasarvel on ligi 30 mõõtu, mida võtta,» selgitas Hussar.
Kõik tulemused arvutatakse ümber punktideks. Medalite andmine käib sedasi, et on ära otsustatud, millisest punkti?ummast ülespoole tuleb pronksmedal, milliste punktide eesti hõbemedal ja millised punktid annavad kulla.
Järvamaalt said lisaks Viilipusele kuldmedali koprakolju eest ka Mart Mae, hundikolju eest Enn Koit ja karukolju eest Mati Hõbemägi.
Sagadisse viisid jahimehed hinnata kokku 1200 jahitrofeed, neist 512 metskitsesarve, 120 põdrasarve ja 153 metsseakihva.
Järvamaalt oli trofeesid näitusel 63, millest mõnikümmend on huvilistele vaadata ka välja pandud. Järvamaa jahindusklubi direktori kohusetäitja Silva Melder lausus, et kõige rohkem, see on 33 läks Järvamaalt metskitsede sarvi. Lisaks kolm põdrasarve, kümme metsseakihva, kuus koprakoljut, viis ilvesekoljut, kaks karukoljut, üks hundi kolju ja nahk ning üks ilvesenahk
Tänavu oli tegemist rahvusvahelise kategooria hindamisega, mistõttu olid kaasatud ka väliseksperdid, kes jälgisid ürituse kulgu.
Eesti jahimeeste kütitud uhkemate ulukite trofeesid hinnatakse ja eksponeeritakse üle aasta. 2006. aastal toodi hindamisele üle 1000 vääristatud trofee, millest kaks kolmandikku ka eksponeeriti.
Üritust korraldavad Eesti jahimeeste selts ja keskkonnaministeerium koos RMK Sagadi metsakeskusega.
Jahitrofeede näitus on avatud 21. detsembrini iga päev kella 10st 18ni, suletud on väljapanek 9. detsembril.