Passiivmajas püsib soe kindlalt sees

Passiivmajana ehitatud Eistvere jahimaja pumbaruumi pole jahimaja peremehel Mati Hõbemäel tavaliselt asja, sest maasoojuspump on hooldevaba ja välistemperatuuri kõikumised ei mõjuta toasooja mitte kuidagi. Kõige suurema üllatuse valmistasid Hõbemäele aga väikesed elektriarved. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Inimene tahab ikka kõike saada odavalt ja mugavalt. Järva Teataja uuris, kui odav on sel külmal talvel toad soojana hoida tublisti soojustatud passiivmajas, põhumajas, murukatusega palkmajas ja maaküttega Kastelli puitkarkassmajas.

Ehk nagu ütleb teinegi Koeru kandi vanasõna: «Soe tuba, magus jutt».

Kui Eistvere jahimaja peremees Mati Hõbemägi teise jahimaja ehitusele mõtlema hakkas, oli tähtsaim küsimus leida selline küttelahendus, mille kulu oleks võimalikult väike.

Et küttekulud oleksid võimalikult väikesed, tekkis Hõbemäel mõte ehitada jahimaja passiivmajana, mille tähtsaim põhimõte on viia soojakaod miinimumini.
Nii sai seinte vahele soojustuseks 30 cm villa, põrandate alla 20 cm penoplasti ja lagede peale 40 cm tselluvilla, pakettaknad tellis ta kolmekordse klaasiga.

Toasooja on jahimajas 20–22 kraadi.

Lisaks mugavusele on maaküttega passiivmaja jooksvad kulud üllatavalt väikesed. «Seda, et ta nii soodne on, ma küll ei arvanud!» tunnistab ka Hõbemägi.

Võrdluseks toob ta oma 100ruutmeetrise majapidamise ja kinnitab, et puuküttel eramus kulub elektrit rohkem kui 200ruutmeetrises passiivmajas, kus lisaks elektrit tarbivale maasoojuspumbale on ka elektrikerisega saun.

Pika kauplemise peale avaldab Hõbemägi lõpuks, et igakuine kulu jääb kindlasti alla tuhande krooni.