Seakasvatajad kõrge tollimaksu püsimisse ei usu

Kuni selle aastani müüs aktsiaselts Sõmeru-S sigu vaid Venemaale, nüüd sõidavad ettevõtte hoovist välja ka autod põrsastega Eesti seakasvatajatele. Pildistamise ajaks lubas Sõmeru-S tegevjuht Janar Koorits ühe kümnepäevase põrsa oma töölauale uudistama. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Sellest aastast tõstis Venemaa elussigade imporditolli kaheksa korda, mis langetas kokkuostuhindu mitte ainult Venemaal, vaid ka Eestis. Seakasvatajad on kindlad, et tagasilöök on ajutine.

Alates 1. jaanuarist hakkas elussigade müügil Venemaale kehtima senise 5% asemel 40% tollimaks, mistõttu eksportivatel Eesti seakasvatajatel tuleb leppida madalama hinnaga.
Siiani maksti Venemaal elussigade eest kõrgemat hinda kui Eestis.
Hinnalangusele reageeris kiiresti ka Eesti turg. «Hinnasurve tekkis kohe, aasta algusest maksab meie koostööpartner Nõo Lihatööstus meile madalamat hinda,» tunnistas osaühingu Estonia tütarettevõtte Estpig juhatuse esimees Ain Aasa.

Estpigi aastane toodang on üle 1000 tonni sealiha, sigu on ettevõttel üle 5000. Aasa hinnangul surub kokkuostuhinda alla ülepakkumine. «Sigu on turul kõvasti,» tunnistas ta.
Seda, et kõrge tollitariif kehtima jääks, Aasa ei usu. «Ma ei arva, et see pikaajaline on, meie minister kohtus just Venemaa ministriga ja nad lubasid koostööd tegema hakata,» põhjendas ta.

Aktsiaselts Sõmeru-S, mille sigalas on 3500 siga, müüs lihaühistu Pyhl kaudu kuni selle aasta alguseni sigu ainult Venemaale. «Siiani saime eluskaalu kilost vähemalt 18 krooni ja see oli tükk maad parem hind, kui Eestis maksti,» selgitas ettevõtte tegevjuht Janar Koorits.

TEAVE
Eelmise aasta esimese üheksa kuuga eksporditi Eestist 125 844 siga, neist 94% Venemaale. Keskmiselt maksti Venemaal eluskaalukilost 22.68 krooni.
2008. aasta esimese üheksa kuuga võrreldes kasvas eelmise aasta samal ajal sigade eksport Venemaale 2,8 korda.
1. jaanuaril osaliselt käivitunud Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliit ühtlustab imporditariifid Venemaa kõrgemate tariifide alusel. Tolliliidu eesmärk on kolme riigi ühtne majandusruum ning kaupade ja teenuste vaba liikumine.
Allikas: põllumajandus­ministeerium