Üle mitme aasta tohib sel suvel Järvamaal jõevähke püüda, sest vähivaru seisund on oluliselt paranenud. Järva Teataja andmetel anti maakonnas viimati vähipüügiluba välja 2005. aastal.
Järvamaal võib vähke püüda paarkümmend inimest
21. jaanuar 2010, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal keskkonnaministeeriumi tellitud ning Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi tehtud uurimusest selgus, et Järvamaal on vähivaru seisund võrreldes eelmiste aastatega oluliselt paranenud.
Uurimuses on kirjas, et Järvamaal sobivad harrastuspüügiks vähivaru praeguse seisundi põhjal Väinjärve, Tarbja paisjärv, Reopalu jõgi ja Pärnu jõgi.
Endise Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Aleksander Siimenson on 2006. aastal Järva Teatajale öelnud, et 2005. aastal anti välja küll seitse püügiluba, kuid ühtegi vähki ei püütud, mistõttu arvatigi, et neid on vähe.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et tänavu on Järvamaale plaanitud 100 püügivahendi ööpäeva, mis tähendab, et kui kõik loataotlejad ostavad loa kõige rohkem viiele püügivahendile, saaks Järvamaal vähipüügiks kalastuskaardi 20 inimest.
TEAVE
2009. aasta vähi katsepüükide tulemused Järvamaal
Jõevähki ei esinenud Karinu kaksikjärves ja Põltsamaa jões.
Jägala jões ja Lintsi jões esines jõevähk ühes piirkonnas madalal arvukusel.
Reopalu jões esineb jõevähk ulatuslikult keskmisel arvukusel, paiguti on arvukus madal.
Pärnu jõest leiti jõevähke ühest uurimisalast, kuid väga kõrgel arvukusel.
Tarbja paisjärves ja Väinjärves esineb vähk kogu kaldajoone ulatuses, seejuures suures osas on arvukus kõrge.
Allikas: Margo Hurt, Mati Kivistik «Tegevuskava jõevähi varude kaitseks, taastamiseks ja kasutamisek» 2009.