Eelmisel nädalal naasis Haitilt päästemissioonilt Paidest pärit Indrek Juhanson, kes sidevõrgu ehituse kõrvalt nägi kohalike purunenud elusid ja kuulis uskumatuid pääsemislugusid.
Haitile mineja pidi valmistuma kõige hullemaks
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
13. veebruar 2010, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ööl vastu 13. jaanuari sai aktsiaseltsis Profit Software tarkvaraarendajana töötav Indrek Juhanson sõnumi, kus oli lühidalt kirjas, et Haitil oli maavärin tugevusega üle seitsme magnituudi.
Et asi on tõsine, oli kohe selge, muidu poleks globaalne hoiatus- ja teavitussüsteem Eesti päästemeeskonna liikmele, kes on valmis 24 tunniga suunduma missioonile, sõnumit saatnud.
Kergema juhtumi puhul oleks tulnud info e-posti. «Siis juba teadsin, et tõenäoliselt on minek, sest maavärin oli tugev, inimeste tihedus epitsentri läheduses suur ja võis eeldada palju kannatanuid,» lausus Juhanson. «Haiti on vaene riik ja hoonete ehituskonstruktsioonid pole tugevad, seega võis oodata kõige hullemat.»
Juba järgmisel päeval pakkis Juhanson asju ja kaks päeva pärast katastroofi istus lennukisse. Töölt võttis ta puhkust.
Ta selgitas, et Eesti päästemeeskonna liikmed lähetati Haitile seoses ühendusega Rahvusvaheline Humanitaarpartnerlus (IHP).
Selle liikmete sekka kuuluvad Soome, Rootsi, Norra ja Taani elanike kaitse eest vastutavad riiklikud asutused, Suurbritannia rahvusvaheline arenguamet ja Hollandi välisministeerium. 2006. aastast on ühenduse liige ka Eesti.