Kristjan Kõljalg
Koigi vallavanem
Millest sõltub Paide turismiinfokeskuse tulevik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid on Paides K-keskuses asunud turismiinfokeskus, mille tegevust on siiani rahastanud kogu ulatuses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).
Turismiinfokeskus vajab
paremat asukohta
Saatsin möödunud aasta 26. novembril Järvamaa arenduskeskuse nõukogu esimehena kirja EASile, et selgitada infokeskuse rahastamise tulevikku, mis oli selgusetu.
Valitses oht, et EAS ei pruugi rahastamist jätkata, seega oli turismiinfokeskuse tegevuse Järvamaal küsimärgi all.
Selle aasta 11. veebruar tõi osaliselt hea uudise. EASi juhatuse liige Maria Alajõe kinnitab oma kirjas jätkuvat vajadust rahastada turismiinfokeskusi, samas küll oluliselt väiksemas mahus (50 protsenti) kui siiani.
Milline vajadus on Järvamaal turismiinfokeskuse järele? Tegelikult on see päris suur, sest Järvamaa pole kahjuks turismivaldkonnas tegija.
Et abistada Järvamaa turismiettevõtjaid ja omavalitsusi turistide maakonda toomisel, peab arenduskeskuse nõukogu äärmiselt oluliseks, et ka Järvamaal tegutseks nüüdisaegne turismiinfokeskus.
Turismiinfokeskuse tulevase asukoha teema on järgmine, mis tõsiselt päevakorrale kerkib, sest praegu asub Paide turismiinfokeskus rendipinnal, mis ei rahulda meie vajadusi turistide teenindamisel.
Nõukogul on sõelale jäänud Paide raekoda, Paide Keskväljak 8 ja Mäo reisiterminal. Kõige olulisem on tuua turismiinfokeskus väikestest ruumidest sobivale pinnale, kuhu turistil on kerge «sattuda».
Samas on avanenud võimalus kasutada Euroopa Liidu abiraha, et kujundada infokeskuse ruumid nüüdisaegseiks.
Sellise otsuse langetamiseks on tarvis kindlust, et viiel aastal pärast investeeringuid jätkub ka turismiinfokeskuse tegevus. Et EASi rahastus jääb 50 protsendi peale kogu kuludest, on selge, et teine 50 protsenti tuleb ka kuidagi leida.
Kui vaadata Eesti teiste maakondade kogemusi, on mitu lahendusvarianti. Näiteks Rakvere linn maksab kogu Lääne-Viru turismiinfokeskuse eest. Hiiumaal on turismiinfokeskuse rahastus puhtalt ettevõtjate rida ja Otepää turismiinfokeskus majandab ennast ära suuresti omatuludest (suveniiride müük).
Järvamaa võimalused on paraku ahtakesed, sest turiste käib meil vähe, seetõttu ei saa me loota näiteks ainult omatulule.
Samal põhjusel jääb ära ka variant, et see langeks ainult ettevõtjate õlule. Jääb alles võimalus, et saame puuduoleva raha kokku kolmest allikast: omavalitsused, ettevõtjad ja omatulud.
Turismi tasub toetada
Möödunud aastal uurisime omavalitsustelt nende valmisolekut paigutada raha turismiinfokeskuse tegevuskuludesse. Tookord pidasid volikogud infokeskuse tegevust tähtsaks, kuid ei osanud kindlalt öelda, kas nad on valmis seda ka rahastama.
Nüüd on käes otsuse tegemise aeg, loodetavasti peavad kõik omavalitsused oma võimaluste piires turismiinfokeskuse rahastamist otstarbekaks.
Arusaadav on, et käesoleval ajal raha leida on ülikeeruline, kuid turismisektor, mis on osaliselt ka ekspordi-sektor, väärib kindlasti abistamist.
Kaudselt ja pikema aja lõikes aitab turismiinfokeskuse toetamine kaasa ka töökohtade loomisele Järvamaal. Mida rohkem turiste, seda rohkem läheb tarvis teenuseid, mida turistidele osutada.