/nginx/o/2010/02/26/322905t1h0ff4.jpg)
Peenra, Hundiraja, Kuusiku, Mäepere, Aedniku, Koka, Sepa, Kopli, Tabani ja veel 34 Kaaruka küla talu on nüüd jäädvustatud suurele lapitekile.
Külamaja seinal rippuv lapitekk on omamoodi ajalooraamat, sest igal talul ja igal tekilapil on rääkida oma lugu.
Borka talu lapp tuli päris eluga võrreldes liiga rahulik
Borka talu maja peaks lapipildi järgi olema pisike ja punane, kuusetuka, koera ja kassiga. Talu perenaine Eva Orlova-Palusalu ütleb, et lapipildi järgi tunneks nende talu ära küll, ainult et pildile sai liiga vähe lärmi. «Mul on hirmus palju kasse ja lapsi, kes kogu aeg karjuvad,» selgitab ta naerdes.
Tegelikult on Eval ja Rimol lapsi vaid kolm. Sama palju on neil kasse, lisaks üks majavalvur.
Miku-Vainu talu rahvas väärtustab oma ohvrikivi
Miku-Vainu talu lapp paistab teiste seast silma suure kivimürakaga. «Meie talu maadel on vana hiiekoht ja lohkudega ohvrikivi,» selgitab perenaine Aino Rooba. Et kivi kõrval seisab silt, mis teatab objekti muinsuskaitse all olekust, on ka see lapile õmmeldud.
Põhjala talu lapp kujutab tulevikku
Põhjala talu tekilapil paistavad aiavärava taga kuusetukas väike punase katusega maja ja taluõuel kasvav võimas puu.
Sellist idüllilist pilti Põhjala taluõu tegelikult veel ei paku, poollagunenud maja taastamisega on ametis Roosna-Allikul elavad Anneli Karma ja Margus Põldema. «Maja näeb praegu päris õnnetu välja, aga koht on hea, aleviku lähedal, maja taga on suured kuused ja sirelihekk,» selgitab Anneli.
Kooli talu ulmeline lapp viitab peremehe hobile
Kes Kooli talu pererahvast ei tunne, võib nende tekilappi vaadates nõutult nuputada, mis imeasjaga selles talus küll tegeldaks: lapil on suur puu ja selle otsas suur sinine loom, pärlitest sarved peas. «See on ingelpõder,» teatab perenaine Malle Saarepuu naeru lõkerdades.
Et peremees Eduard on jahimees ja Malle tahtis tekilapile midagi ulmelist, kukkuski välja sillerdavate sarvedega põdra vaim.