Mudeliehitus paneb loovalt mõtlema

Mudeldusringi juhendaja Ilmar Seinoja soovitab huvilistel alustada lihtsamatest projektidest, nagu see tema käes olev mootorita plaaner. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Põline järvakas Ilmar Seinoja (45) on olnud mudeldusega seotud kogu oma elu ja noorpõlves Eesti meistrikski kroonitud. Nüüd jagab ta neljal päeval nädalas oma teadmisi Paide ja Türi noortele.

Esmaspäeva ja kolmapäeva õhtuti juhendab ta Türi gümnaasiumis nelja, vahel ka viit huvilist noormeest ning teisipäeviti ja neljapäeviti hoiab Paide avatud noortekeskuse keldrikorrusele rajatud automudelirajal silma peal, hooldab autosid, korraldab võistlusi ja jagab õpetussõnu.

Mudeldusringis Seinoja noorte mõttelendu ei piira. Põhiliselt valmivad seal kiirpaadid ja lennukid. Aeg-ajalt, kui poisid millestki eriti õhinasse satuvad, võtab ka Seinoja oma pooleliolevad projektid uuesti käsile. «Pean ikka noortest alati samm ees olema, et oskaksin võimalike probleemide korral lahendusi välja pakkuda,» põhjendas ta.

Keerukus ja kulukus
avaldab mõju

Kuigi soovijatel on võimalus juba kolm aastat mudeldusringis käia, huvilisi napib. Seinoja ütles, et enamik noortest tahab teha võimalikult kiireid ja keerulisi projekte ega huvitu nokitsemisest.« Pikaajalise protsessi juures, nagu seda mudeliehitus on, on raske noorte huvi üleval hoida,» tunnistas ta. «Lihtsam on mudel osta, laadida patareid ja kasutama hakata, kui ise millegi kallal vaeva näha ja õppida tööpõhimõtet tundma.»

Lisaks ala keerukusele on mudelisport paras kuluallikas. Täiskomplekssed mudelid maksavad tuhandeid kroone. Seinoja täpsustas, et üks keskmine juhtpult ja vastuvõtja maksavad ligi 2000, mootor 600 ja mudelite korpused paar tuhat krooni.

Seinoja kogemust mööda arendab mudeliehitus eelkõige loovat mõtlemist. Kui üks lahendusvariant ei sobi, tuleb välja mõelda uus tee.
Leidlikkus ja lahtised käed tulid Seinojale kasuks ka kooliajal. «Koolis olin kuldne kahepoiss, ühel veerandil suutsin tunnistusele koguda kaheksa kahte,» meenutas ta. «Sattusin õppenõukogusse, kus tööõpetuse eeskujulik hinne mind vist päästiski.»