Koeru keskkool pürib riigigümnaasiumiks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Koeru vallavolikogu liige ja Koeru keskkooli direktor Tiit Kalda ja vallavanem Aldo Tamm.
Koeru vallavolikogu liige ja Koeru keskkooli direktor Tiit Kalda ja vallavanem Aldo Tamm. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Neljapäeval volitas Koeru vallavolikogu oma otsusega vallavalitsust haridus- ja teadusministeeriumiga läbi rääkima, et asutada Koeru riigigümnaasium, kuhu on oodatud õppurid ka mujalt Eestist.

Vallavanem Aldo Tamm selgitas, et riigigümnaasium annaks piirkonnale tagatise, et gümnaasiumiaste säilib. «Kui suuremates linnades riigigümnaasiumid ellu kutsutakse, tekib seal eraldi gümnaasium, meil jääksid algkool, põhikool ja gümnaasium ikka koos toimima,» lausus ta.

Aastaid on Koerus mõeldud maadlusmaja ehitusest ja sealt edasi raskejõustiku kallaku andmisest koolile. «Ainult spordiosa toetada ei pidanud riik õigeks, aga kui gümnaasiumile lisada boonusena sport, oli ministeerium valmis meiega läbi rääkima,» selgitas Tamm. «Küsimus on selles, kas Järvamaale peab jääma kaks gümnaasiumi (Türile ja Paidesse) või mahub üks ka Ida-Järvamaale. Haridusministeeriumi ettekujutus on, et ka siin võib olla gümnaasium.»

Vallavalitsus on haridusministeeriumis tutvustanud ka mõtet luua Aravete ja Koeru keskkooli ning Järva-Jaani gümnaasiumi peale ühine sihtasutus, et gümnaasiumiharidus säiliks.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva kinnitas, et haridus- ja teadusminister kohtus Koeru vallavanemaga ning juttu oli riigigümnaasiumi asutamisest Koeru piirkonda. Ministeerium on valmis omavalitsustega asuma läbirääkimistesse, kui neil on selge soov ja ühine eesmärk mitme omavalitsuse noori hariva puhta gümnaasiumi asutamine.


Rahastamise puhul on võimalikud variandid alates ainult riigi rahastamisest kuni omavalitsuste ulatusliku osalemiseni, kuid läbirääkimised võivad lõppeda ka sellega, et riigikooli ei asutata.

Märksõnad

Tagasi üles