/nginx/o/2010/04/01/341688t1h70fa.jpg)
Täna kostitas aktsiaselts Paide Vesi oma territooriumil uuendatud pumpla juures kõrgeid külalisi, kes tähistasid mitte niivõrd ettevõtte sünnipäeva, kuivõrd veemajandusprojekti ehitustööde lõppu.
Ulatuslikud veetööd jõudsid lõpule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paide linna ning Kriilevälja ja Sillaotsa küla veemajandusprojekt läks maksma 248 miljonit krooni. Aktsiaseltsi Paide Vesi juhataja Jaan Madise ütlust mööda on 90 protsenti sellest rahast pandud maa alla.
Projektiga on paigaldatud ja ümber ehitatud 32,7 kilomeetrit veetorustikku ning 35,2 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku, rajatud 16 väikereoveepumplat ja ümber ehitatud kaks pumplat.
«Reovesi ei saasta enam keskkonda, lisaks paranes meie turvalisus, sest üles sai 33 uut tuletõrjehüdranti,» ütles Madis.
Projekti pidulikul lõpuüritusel meenutas Madis aega kuni aastani 2002, mil tollane Paide linnavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Eiki Ilves tuli ettepanekuga veeprojekt algatada ja selleks Euroopa Komisjonilt raha taotleda.
Rahastusotsus saabus 2004. aasta lõpul. Ehitustööde hangete ajaks 2007. aastal olid hinnad nii kõrgele kerkinud, et eurorahast tööde tegemiseks poleks jätkunud, õla pani alla Eesti riik ja eraldas keskkonnaministeeriumi kaudu puuduva summa.
Täna läks pidulikult käiku ka ümber ehitatud reoveepumpla, tavapärase lindilõikamise asemel lõikasid omale torujupi keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Euroopa Komisjoni Eesti esindaja Toivo Klaar, Keskkonnainvesteeringute Keskuse juht (KIK) Kalev Aun, Paide abilinnapea Kaido Ivask ja Paide vallavanem Veljo Tammik.
TEAVE
Paide linna ning Kriilevälja ja Sillaotsa küla veemajandusprojekti rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, Eesti riik, KIK, Paide linn ja vald ning aktsiaselts Paide Vesi.
Projekti kogumaksumus on ligi 248 miljonit krooni.
Projekteeris Eesti Veeprojekt, ehitasid aktsiaseltsid Terrat ja Amaks, omanikujärelevalvet tegi Infragate Eesti.