Masu on pannud ka noored rohkem kasutatud rõivaste poode külastama. Deivi Abel (14) Paide ühisgümnaasiumist ja Kristi Tobbi (18) Türi majandusgümnaasiumist jagavad oma teise ringi kaupluste kogemusi.
Masu tõstab kasutatud rõivaste hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deivi on peamiselt Paide poe Voilaa klient, kuigi on tutvunud ka teistes pakutavaga. «Üldiselt käin neis kaks korda kuus, vahel sagedamini,» sõnab ta.
Kõik rõivad, mis Deivi on ostnud, on natuke omamoodi, seega osutub kõige huvitavama eseme väljavalimine keeruliseks.
Rõivaid tuleb vahel ümber õmmelda
Korraliku rõiva eest on Deivi maksnud keskmiselt 100–250 krooni. «Hinnad on second hand’ides juba peaaegu samad kui poodides,» kurdab ta.
Tavaliselt käib Deivi kasutatud rõivaste poes koos sõbrannaga, tema tutvusringkonnas on palju teise ringi rõivaste kandjaid.
Kord juhtus isegi nii, et Deivi tahtis üht kampsunit endale, kuid selle ostis ära hoopis sõbratar. «Lõpuks selgus, et sviiter oli talle väike ja see jäi ikkagi mulle,» lisab ta naerdes.
Deivi valib poes rõivaid lihtsalt tunde järgi. Vahel on ta esemeid ka parajamaks teinud, kui juhtub, et rõivas on liiga suur.
Deivi kogemus on, et kaltsukatest võiks rohkem leida särke ja dressipluuse. Kunagi pole ta ostnud pesu.
Kasutatud rõivaste poodide juures peab Deivi heaks seda, et kui sealt midagi endale soetada, on täiesti kindel, et linnas ei jaluta vastu sama rõiva kandja. «Ostes firmapoest mõne dressipluusi, on üsna kindel, et seda võib näha ka kellegi teise seljas,» ütleb ta.
Halb on see, et mõnikord on rõivad katkised või määrdunud. «Samuti ei või kunagi teada, kelle seljast need varem on läbi käinud,» lisab ta.
Sellele vaatamata soovitab Deivi kasutatud rõivaste poodides käia. «Ärge peljake endale second hand’idest rõivaid soetada!» julgustab ta.
Kristi külastab kaltsukaid siis, kui aega on rohkem, isegi mitu korda nädalas, kuid kiiremal ajal vaid paar korda kuus. «Peamiselt käin kindlates Türi second hand’ides, Paidesse sattudes hüppan ka mõnest läbi, näiteks Voilaast,» lausub ta.
Kristi lisab, et käib sageli Tallinnas ja uurib ka sealset valikut. «Humanast võib vahel leida vägagi korralikke asju,» lisab ta.
Peamiselt on Kristi sattunud huvitavatele ja ilusatele pluusidele, kampsunitele, tuunikatele, ka sallidele. «Kaunite asjade leidmiseks tuleb varuda aega ja otsida hoolikalt,» soovitab ta. «Olen tihti leidnud trendikaid esemeid, mis tavapoodides maksaksid kõrget hinda.»
Keskmiselt on Kristi ostetud rõivad maksnud 25–200 krooni, kuid vahel võib head kaupa saada ka viie krooniga.
Poes käik nõuab aega
Ka Kristi kogemus ütleb, et võrreldes eelmiste aastatega on hinnad tõusnud. «Muidugi on see suhteline, kõik oleneb poest. Mõnes on rõivad odavamad, kuid pead otsimisega rohkem vaeva nägema, teises on kvaliteet parem ja rõivad üles riputatud, samas on hinnad kõrgemad,» selgitab ta.
Kristi valib rõivaid nii, et võtab kõik, mis enam-vähem tundub sobivat, korraga proovikabiini kaasa ja alles siis hakkab sortima.
Mõnikord käib Kristi second hand’ides koos sõbrannadega. «Kui mõni sõbratar on leidnud hea kaltsuka, siis alati kutsutakse teisi kaasa,» ütleb ta. «Vahel olen poodi tirinud ka ema.»
Tüdrukutega rõivaid proovides on saanud palju nalja. Teinekord juhtub, et kummalise rõiva puhul nad isegi ei taipa, kuidas see võiks selga käia.
Kristi meelest võiksid kaltsuk
Mõnikord on Kristi rõivaid ümber õmmelnud. «Kui esemel on mõni väike viga või see on liiga suur, oskan selle ikka parajaks sättida, kuid eriline õmbleja ma pole,» tunnistab ta. «Kombineerin rõivastega ka aksessuaare, näiteks salle ja prosse.»
Kristi meelest on taaskasutus noorte seas küllaltki populaarne. «Rohkem muidugi tüdrukute hulgas,» lisab ta. Kindlasti on neidki, kes kunagi kasutatud rõivaste poodi ei lähe.
Kristi teada sõidavad Järvamaa noored uusi rõivaid ostma pigem Tallinna, Tartusse ja Pärnusse, sest Türil või Paides pole eriti valikut. «Suuremast linnast leiab kindlasti trendikamaid ja odavamaid asju kui kohalikest ettevõtetest,» põhjendab ta.
Plekid ei pruugi välja tulla
Kui Tallinnas või Tartus second hand’idesse minna, peab linna põhjalikult tundma, et paremad kohad üles leida. Türi ja Paide on Kristi meelest niivõrd väiksed, et hinnatud kaltsukad on teada. «Mina leian üldjuhul Türilt või Paidest palju ilusamaid ja odavamaid asju kui Tallinnast,» ütleb ta. «Kodukohas tead ja tunned valikut ning oskad õigeid asju otsida.»
Kuigi Kristi käib teise ringi poodides sageli, pole tal kusagil otseseid tutvusi. «Ma ei usu, et tutvuste kaudu oluliselt kvaliteetsemat kaupa saaksin, võib-olla küll midagi sellist, mida oled kaua ihaldanud – see võidakse siis ju minule kõrvale panna,» arutleb ta.
Kasutatud rõivaste poodide juures hindab Kristi kõige rohkem nende taaskasutusvõimalust. Samuti on hea, et odavalt müüakse tuntud kaubamärkide Zara, Vero Moda, Only, H&M rõivaid.
Kaltsukate moodi tegevus käib ka internetis, kus ilmselt suuresti majandussurutise tõttu müüvad inimesed rõivaid, mida nad enam ei kanna.
Kristi teab nimetada kuulsusi, kes külastavad taaskasutuspoede. Näiteks stilist Karolin Kuusik ostab rõivaid Londoni boutique’dest, samas astub läbi ka kõige tavalisemast Eesti kaltsukast. Noorena on kasutatud rõivaid ostnud ka Kati Toots.
Kristi märgib, et kasutatud rõivaid ostes ei tea kunagi, kes ja kui palju on neid varem kandnud. «Loomulikult ei osta ma kunagi aluspesu, ujumisrõivaid ja sokke,» ütleb ta. «Vaadake kindlasti, et rõivas oleks korralik ja poleks plekke, sest need ei pruugi hiljem välja tulla!»