Heinaajajook võtab janu ja annab tervist

Mäo küla elanik, endine metsamees Vello Sims sai eelmisel aastal ühelt kaselt 200 liitrit mahla. Hoidistatud mahla tuli kokku nii palju, et seda jätkub tal juua veel praegugi. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Juba meie vanaisad ja vanaemad oskasid igal kevadel tilkuma hakkavat kaske ära kasutada, kogudes kokku ja säilitades keldris selle mahla, mis oli parim jook suvisele heinateole kaasa võtta.

Mäo küla elanik Vello Sims mäletab, et vanasti tuli kasemahla võtmiseks käia metsas, lõigata paraja jämedusega oks, voolida sellest tila, puurida kase sisse auk ja mahl tilkuma panna. «Tänapäeval on olemas ka igasugused moodsad roostevabad aparaatikud,» teab ta öelda.

Sims õpetab, et kasemahla saab võtta siis, kui maa hakkab sulama ning mida suurem ja tugevam kask on, seda parem mahl tuleb. «Mitte mingil juhul ei tohi puurida auku puu südameni välja,» hoiatab ta. «Kõige rohkem jookseb mahla koorealusest pindmikust.»

Auk kasvab kinni kolm-neli aastat

Igal aastal mahla koguma harjunud Sims ütleb, et sai eelmisel aastal ühest puust 200 liitrit mahla.
Kui mahl on ära võetud, tuleks teha puust punn ja puuritud auku torgata. «Kõige parem on, kui puupunn on tehtud samast puust,» soovitab Sims.

Teadma peaks sedagi, et augu kinnikasvamine võtab aega kolm-neli aastat, nii et järgmine kord võiks teha augu teise kohta.

Simsi kogemust mööda ei juhtu kasega midagi halba, kui sellest igal aastal mahla koguda. «Mul on üks puu, mis on majale kõige lähemal, ja ma olen kogu aeg sellest mahla võtnud,» ütleb ta.

Sims meenutab, et vanasti pandi kogutud mahl suure puunõu sisse käärima. «Meil oli ka selline kodus, kui ma veel pisike poiss olin,» lisab ta.

Suurde nõusse seisma pandud mahl kaeti marliga, hoiti paar päeva toasoojas, pandi siis pudelitesse ja viidi külma. «Ja siis heinaajal võeti heinamaale ühes, oli hea jook olemas, ei ajanud hirmsasti jooma,» ütleb Sims.

Mahla ei kuumutatud ega lisatud sinna ka mingeid abiaineid. Välimuselt on kääritatud mahl hägune ja natuke hallikas, maitselt hapukas.

Sims teab öelda, et mahla maitse sõltub kase kasvukohast ja maapinnast. «Ega igast puust saagi head mahla, tuleb leida selline, mille suhkrusisaldus on suurem,» selgitab ta. «Kui kask kasvab liivasel maal, annab ta vähem mahla, kuid see on kvaliteetsem.»
Järvamaa jahimees Aleksander Siimenson ütleb, et praegu kasemahl enam mitte ei tilgu, aga lausa niriseb. «Murra oks ära, pane pudel alla ja viie minutiga on täis,» sõnab ta.

Siimenson tänavu mahla ei võta, sest kevad tuli nii järsku, et kui mahl tilkuma hakkas, olid hanged puude ümber veel kõrged. «Lumi oli nii sügav, et ma ei pääsenud kasele ligi,» põhjendab ta.

Siimenson selgitab, et kõige parema mahla saab siis, kui see võtta ajal, mil kasel elutegevus algab.
Kui mahla maitse hakkab hapukaks ja välimus sogasemaks minema, soovitab Siimenson mahlavõtu ära lõpetada. «Kask hakkab oksele, ja siis mahl enam ei kõlba,» ütleb ta.

Siimenson õpetab, et kui leidub kask, millel on oksad madalamal, saab mahla kätte ka nii, kui oks lihtsalt ära murda ja pudel külge siduda.

Siimenson tunnistab, et temagi on püüdnud mahla säilitada, kuid et talle hapu mahl ei maitse, on ta mahla pastöriseerinud, siis säilivad läbipaistev välimus ja magus maitse.

Toitumisspetsialist Aive Luigela seevastu soovitab mahla mitte pastöriseerida, sest nii säilib vähem mahla tervistavaid omadusi.

Luigela teada on kasemahl  väärtuslik eelkõige bioaktiivsete ainete ja ensüümide tõttu, mida ta sisaldab. «Seal on mingis koguses ka C-vitamiini, mineraalaineid ja suhkruid ning happeid,» lisab ta.

Bioaktiivsed ained ja ensüümid parandavad ja korrastavad seedimist. Kasemahl aitab organismist välja viia soolasid ja on hea neerude puhastajana. «Kellel on sapi- või kusepõiekivid või oht nendeks, võiksid juua kasemahla hästi suurtes kogustes,» soovitab Luigela. «Mahla võib tarvitada isegi kaks-kolm liitrit päevas, see aitab karbonaatsooladest tekkinud kive organismist välja tuua.»

Mahl toimib ka välispidiselt

Kasemahl sobib hästi ka rasedatele, imetavatele emadele ja lastele, sest aitab tõsta vere hemoglobiini taset.

Lisaks seespidistele toimetele mõjub kasemahl hästi välispidiseltki. Luigela soovitab pesta mahlaga pead, sest see soodustab juuksekasvu, puhastab peanahka ja takistab kõõma teket.

Mahl aitab ka nahahädade puhul, näiteks vähendab näonaha rasvasust ja aitab pleegitada pigmendilaike. «Neil, kellel on näol ekseem, soovitatakse mahlaga nägu pesta ja pärast mitte ära kuivatada, vaid lasta kuivada, et mahl kauem mõjuks,» õpetab Luigela.

Kui mahla mitte kuumutada, on võimalik selle häid omadusi ka säilitada. Säilitusviisideks soovitab Luigela kas hapendamist või kääritamist.

Mahla hapendades võib sellele lisada rukkileivatükke ja mett või suhkrut, kääritamise puhul tuleks lisada ka pärmi.

Luigela mäletab, et tema maakodus hoiti mahla keldris kuni suveni. «Heinategemisel oli seda kõigil mõnus juua,» sõnab ta.

Pikemalt on Aive Luigela kasemahlast kirjutanud raamatu «Targalt toitudes terveks» teises osas.

RETSEPTID

Pastöriseeritud kasemahl (Aleksander Siimenson)
Mahla tegemine käib nii, nagu Imelik õpetas Tõnissoni rosinasuppi tegema. Pane pada tulele, kasemahl sisse, rosinad ka, aja kuumaks ja ruttu pudelisse. Värv jääb ilus selge ja maitselt ei lähe hapuks.

Heinamaajook (Vello Sims)
Mahl panna suure nõu sisse, katta nõu marliga, jätta kolmeks-neljaks päevaks toasooja kohta käärima. Kui nõu peale tuleb hall kord, siis see tuleb ära võtta. Panna jook pudelitesse ja viia külma. Sobib tarvitada suvel.

Hapendatud kasemahl (Aive Luigela)
Lisada mahlale paar rukkileivatükikest ja natuke suhkrut või mett ning jätta kaheks-kolmeks päevaks toasooja kohta hapnema. Kui mahla seest enam mullikesi üles ei tõuse, tuleb mahl kurnata ja pudelitesse panna. Hoida külmkapis või jahedas keldris.

Kasemahlakali (Aive Luigela)
Kümnele liitrile mahlale lisatakse 50 grammi pärmi ja 100 grammi suhkrut või mett. Maitseks võib panna rukkileivatükikesi, rosinaid, mustasõstraoksi, kaneeli, sidrunit või köömneid.
Hoida paar päeva toasoojas ruumis seni, kuni mullikesi enam pinnale ei tõuse ja aktiivne käärimine on lõppenud. Mahl kurnata ja sulgeda pudelisse. Säilitada jahedas.