Töötaja vastutab süü korral

Foto: Margus Ansu

Lugeja küsib: Töötan pangas telefonitellerina ja pean tegema ka klientide makseid. Praegu on pangas seisukoht, et kui telleril juhtub makset tehes rahaga  eksima, peetakse see summa töötaja palgast kinni. Kas nii saab teha ja kas mingit rahalise tasumise ülempiiri polegi?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töötajate varalist vastutust reguleerib töölepingu seaduse, mis sisaldab õigusnorme nii tööandjale tekitatud kahju hüvituse kui ka töötaja töötasust tasaarvestuse puhul.

Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada kahju suurust ja  töötaja süü vormi.

Süü vorm on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Hooletuseks saab lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel hoole järgimata. Raske hooletusega on tegemist siis, kui töötaja jättis hoole olulisel määral järgimata. Tahtluse korral soovib töötaja ise õigusvastast tagajärge.

Hooletuse kindlakstegemiseks tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametiteadmisi, võimeid ja omadusi.

Töötaja vastutab üldjuhul ainult siis, kui tal on süüd. Kui töötaja on rikkunud töölepingut tahtlikult, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, nii nagu arvatavasti ka küsimuses toodud juhtumil, vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.

Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju jagu.

Eelnevast nähtub, et töötaja vastutus ei ole piiratud konkreetse summa või ülempiiriga.

Kui töötaja siiski oma süüd tunnistab ja on nõus tööandjale kahju hüvitama, võib ta anda nõusoleku tekitatud kahjusumma kinnipidamiseks töötasust.

Kui töötaja süüd ei tunnista või ei ole nõus talle esitatud kahjunõude suurusega, peab tööandja pöörduma talle tekitatud varalise kahju hüvitamise suhtes vastava nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Tööandja ei või omavoliliselt, ilma töötaja vastava kirjaliku või kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, töötaja töötasust talle tekitatud kahju kinni pidada ehk seaduse mõistes tasaarvestada. Töötaja enne tasaarvestuse õiguse teket antud nõusolek (näiteks töölepingu sõlmimisel) on kahju hüvitamiseks tühine.