/nginx/o/2009/02/03/127190t1he488.jpg)
Pressinõukogu arutas riigikogu liikme Jaan Kundla kaebust Järva Teatajas ja Õhtulehes ilmunud uudise peale ning otsustas, et kumbki leht pole eksinud hea ajakirjandustava vastu.
Ajalehed ei teinud Jaan Kundlale ülekohut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järva Teataja online'is möödunud aasta 7. detsembril ilmunud uudise «Kohus käsib Jaan Kundlal vihavaenlasele 7000 krooni maksta» ja Õhtulehe online'is 8. detsembril ilmunud uudise «Kohus käsib Jaan Kundlal vihavaenlasele ligi 7000 krooni maksta» puhul on tegemist Kuma raadio uudise refereeringuga, milles on kirjas, et kohus otsustas Jaan Kundlalt välja nõuda 6658 krooni võlga ja viivist.
Jaan Kundla kaebas Pressinõukogule, et mõlemad artiklid on valed ja teda laimavad. Kaebaja hinnangul ei ole kontrollitud avaldatud materjali tõesust, samuti pole ta rahul, et temalt ei küsitud kommentaari ega avaldatud vastulauset.
Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et artiklis ei avaldatud ebatäpseid fakte ja Jaan Kundla sai artiklis sõna. Õhtulehe hinnangul sobib sõna «vihavaenlane» kasutus Jaan Kundla ja teise osapoole suhete iseloomustamiseks, sest kahe mehe vahel on hulk kohtuvaidlusi.
Järva Teataja selgitas, et refereeritud Kuma raadio uudisest oli aru saada, et Jaan Kundlaga oli räägitud ning seepärast leht talle üle ei helistanud. Toimetus märkis, et Jaan Kundla ei nõudnud vastulause avaldamist kõnealuse uudise kohta.
Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht ja Järva Teataja pole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et mõlema lehe artiklis on selgesti näha, et Jaan Kundlaga on räägitud ja seega on Jaan Kundla Kuma raadio vahendusel sõna saanud.
Vastulauset Jaan Kundla kummaltki lehelt ei taotlenud.
Pressinõukogu hinnangul ei saa pidada eksitavaks sõna «vihavaenlane» kasutust pealkirjas, sest seda kinnitavad kahe mehe vahelised arvukad kohtuvaidlused.