Kutsekoolis põllumajanduse erialal õppinud ja noortalunike võistluse võitnud Mait Tõnise ja Marko Arras on jäänud truuks nii erialale kui ka kodukohale. Miski ei tõmba neid välismaale seni, kuni kodumaal jagub tööd ja leiba.
Praktikakoht toob siiani leiva lauale
5. november 2013, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noortalunike võistluse kahekordne võitja Mait Tõnise pole unistanudki töökohast kuskil mujal kui kodulähedases Mägede OÜ majapidamises, kuhu ta kutsuti juba kooliajal praktikale.
Imavere vallast tollal Türi tehnika- ja maamajanduskooli põllumajandust õppima asunud Mait Tõnisega kohtume Mägede talu hoovil, kus käivad kaevetööd. «Põllutööd on tehtud ja tehnika on korras, nii on aega peremehe majale kanalisatsiooni panna,» selgitas ta. «Meil on siin väike meeskond, iga päev kaks-kolm meest, vaid teraviljahooajal on töötajaid rohkem. Teeme kõike, mida vaja.»
Tõnise on oma esimese ja siiani ainsa tööandjaga rahul. «Juba kooliajal kutsuti mind siia praktikale ja usaldati kohe külvi- ja kombainitööd tegema. Isegi imestasin, sest kursusevendadel õnnestus praktika ajal parimal juhul vaid kultiveerida, halvimal juhul ei saadud traktori rooligi,» meenutas ta.
Tõnise usub, et jäi peremehele silma kahel järjestikusel aastal võidetud parima noortaluniku tiitliga, sest maatööde puhul on oskused kõige tähtsamad.
Olulisemad kui hea jutuoskus, kuid tarvis läheb sedagi. Nii tutvustabki tänavu 23aastaseks saanud Tõnise, kuidas neil hästi läheb.
Ainuüksi kolme aasta jooksul, mis tema on talus töötanud, on odra saagikus suurenenud näiteks 2500 kilogrammilt peaaegu 5000 kilogrammile hektarilt. Suuremat saaki annavad ka rapsipõllud.
See kõik on Tõnise selgitusel meeskonnatöö, sest kui tuled igal hommikul tööle hea tujuga, ei saagi minna muudmoodi kui hästi.
Oluline on ka pingelistel tööaegadel, kui uneaega napib, osata hommikul kokku saades huumoriga üksteist toetada. «Tulen siia tööle alati heal meelel ja see on mulle väga tähtis,» tunnistas ta.
Nii püüabki Tõnise mitte kuritarvitada usaldust oma tööoskuste vastu ja töötada kella vaatamata. Mitmest parema töötasu otsinguil Soome ja Austraaliasse läinud kursusevennast on Tõnisel lihtsalt kahju. «Ju nad pole leidnud kohta, kus panustamise eest vääriliselt makstaks,» arutles ta. «Seda õnnelikum olen, et mul on see õnnestunud. Tean, et minu suveaja töötasu ei jää nende omale alla ja talvel vähem teenides kulutan siis vähem. Kuid mina saan igal õhtul koju minna.»
Suvel abiellunud Mait Tõnise kolmelapseline pere elab nüüd Paide vallas Nurmsi külas omas majas.
Tallinna–Tartu maantee äärde jääva kodu hoovil jalutades tunnistas Tõnise, et maja võinuks jääda ka ostmata, kui tööandja poleks teinud neile väga olulist rahasüsti. «Kuidas sa saad üldse mõelda sellise tööandja mahajätmisele!» ütles Tõnise kahe ja poole aastast poega Raiti sülle võttes.
Ka abikaasa Merili on Imavere keskuse neljatoalisest korterist oma majja tulekuga rahul. «Mul on siis piisavalt tegemist ja tuleb lihtsalt harjuda, et Maidul on suviti pikad tööpäevad,» lausus ta. «Sügistalvistel aegadel on ta sedavõrra jälle rohkem kodus ja saab siin toimetada.»
Kodukandist minekuks peab olema mõjuv põhjus
Türi tehnika- ja maamajanduskoolis kutseõpingute ajal noortalunike mitmevõistlusel esimese ja kolmanda koha võitnud Marko Arras töötab Väätsa Agro ASis traktoristina. «Juba kooliajal tulin kodukanti praktikale ja sain kohe traktori peale. Nii olen siia tööle jäänudki,» ütles ta.
Seni, kuni Arrasel peret pole ja ta elab vanemate majas, on ta eluga igati rahul. «Praegu ei tõmba küll miski mind välismaale. Kui tuleb pereelu ja tarvis on oma eluaset, siis on vajadused suuremad ja kõike võib juhtuda,» arutles ta. «Võib juhtuda, et tuleb minna suurema töötasu otsingutele. Ega välismaale minda niisama, kodunt ära minekuks on ikka mingi suurem põhjus.»
Arrase teada on ka kursusevendi jäänud tööle kodumaa põllumajandusse. «Küll on olnud ka minejaid, kuid mina suhtlen nendega, kes on Eestisse jäänud,» lisas ta.
Väätsa Agros töötab teinegi oma kandi noormees – Aivo Lifländer, kes on pärast Säreveres põllumajandusteadmiste omandamist samuti kodukanti tagasi tulnud.
Head töömeest tuleb märgata
Imavere vallas asuva Essa-Reinu talu peremees Hendrik Allsaar ütles, et juba praktikantidest tuleb osata parimad välja sõeluda ja nad siis enda juurde kinnistada.
Allsaarel on Järvamaa kutsehariduskeskuse kauaaegse põllumajanduseriala õpetaja Vello Viluga hea läbisaamine ja nii on tal praktikantegi käinud õige mitu. «Mait Tõnise kohta oli Vellol lausuda vaid head, samuti olin näinud teda noortalunike võistlusel kündmas ning sellega oligi asi otsustatud,» selgitas ta.
Et väärt töömehe eest räägivad tema oskused, ei kõhelnud Allsaar, kui praktikale kutsutud Mait Tõnisele külviku usaldas. Lisaks tööoskustele hindab Allsaare Tõnise juures suhtlusoskust, sest kui mees oskab rääkida, saavad kõik olukorrad lahenduse.
Mitmest praktikandist on Allsaar enne talumajapidamise üleandmist poeg Raido Allsaarele tööle kutsunud ka Mait Tõnise õemehe Tiidu. Ka tema jäi oma oskustega silma juba Särevere koolist praktikale tulles.
«Häid töömehi tuleb osata märgata ja hoida. Taibukaid traktoriste pole just palju,» ütles ka Mägede OÜ juhatuse liige Raido Allsaar. «Selliseid, kes sulle masina tehniliselt olukorrast ette teada annavad, ootamata ära selle rikkimineku, kes tööajal kella ei vaata ja oskavad ka nalja visata ning sellest aru saada. Mait Tõnise on üks sellistest,» täpsustas ta.
Väätsa Agro ASi agronoom Mihkel Metslaid sõnas, et kodukandist põllumajandust õppima läinutele püüab kodumajand ikka praktikohta ja sobivusel töökohtagi pakkuda.
Nõnda on tööandjad rahul nii Marko Arrase kui ka Aivo Lifländeriga. Suvel on praktikale oodata kolmandatki kodukandi meest, Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajanduserialal õppivat Tanel Hansenit.
Et noormeeste isad on majandis teada-tuntud töömehed, usub Mihkel Metslaid, et tehnikapisik on neis juba lapsest saati. «Kahes töölevõetus pole me pettuma pidanud. Uuemate traktorite juhtimisel, kus juhtimispuldid on osalt puutetundlikud, on tehnikahuvi neile vaid kasuks tulnud,» ütles ta.