/nginx/o/2008/09/09/72824t1ha4a8.jpg)
Tänavusel karujahihooajal küttisid jahimehed Eestis 37 mesikäppa ehk kolm looma vähem kui limiit lubas. Järvamaal said püssimehed saagiks neli karu.
Järvamaal jäi jahimeeste püssi ette neli mõmmikut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahimehed lasid 1. augustist 31. oktoobrini kestnud hooajal limiidi täis peaaegu kõigis maakondades, vaid Harjumaal kütiti kaks ja Raplamaal üks karu limiidist vähem, ütles esmaspäeval BNS-ile keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.
Kõige enam ehk seitse karu lasid jahimehed Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal lasti kuus, Tartu- ja Jõgevamaal viis, Harju- ja Järvamaal neli, Põlvamaal kaks, Lääne-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal kütiti kõigis üks karu.
Männili sõnul näitas karude arvukus tänavu väikest langust. "Seetõttu tõmbasime limiiti veidi tagasi," lausus Männil. Tema sõnul kostus mõnelt poolt ka nurinat, et tahaks rohkem lasta.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et suurkiskjate küttimismahtude määramisel peaks rohkem usaldama jahimehi ja jahindusnõukogude soovitusi. "Jahimeeste käest küsitakse seireandmeid, aga samas neid ei usaldata. Jahindusnõukogudesse kuuluvad erinevate valdkondade esindajad, kes vaatavad suurkiskjate teemat laiemalt," lausus Korts.
Eelmisel aastal tohtisid jahimehed küttida kuni 60 karu, tegelikult kütiti neid 55.