/nginx/o/2013/09/25/2405152t1h15c1.jpg)
Paides Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuses kogunes 28. oktoobril esimest korda Järvamaal tugirühm aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) või vastavate sümptomitega lapse/laste vanematele.
Paides Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuses kogunes 28. oktoobril esimest korda Järvamaal tugirühm aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) või vastavate sümptomitega lapse/laste vanematele.
Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse psühholoog Marie Maarend ütles, et seoses tugirühma ellukutsumisega on tekkinud küsimusi, kas ATH lapsi on üha rohkem. «Raske on kinnitada, kas neid on rohkem või vähem, küll aga saab öelda, et oleme teadlikumad lapsi ja nende spetsiifilisemaid eripärasid märkama ja vastavalt sellele ka tegutsema,» selgitas Maarend. See tähendab ka seda, et lapse käitumist ja sellest tingitud raskusi ollakse valmis häirena tunnistama, aga just see võimaldab last aidata. «ATH laste jaoks on suurim abi see, kui teda ümbritsevad täiskasvanud kodus, koolis, huviringis, suguvõsas oskavad ja suudavad keskkonda ja oma enda käitumist vastavalt lapse vajadustele kohandada. See on lapsele parim ravi,» märkis Maarend.