Aju vajab kiiret abi

Foto: Insult.ee

«Insuldi puhul on oluline ruttu kiirabi kutsuda,» ütleb Janika Kõrv, Tartu ülikooli vanem­arst-õppejõud neuroloogia erialal. Nädal tagasi kuulas teda Paides vähemalt poolsada huvilist.

Paide insuldi teabepäev jäi Janika Kõrvale meelde asjalike küsimustega. Näiteks migreeni ja norskamise seotusest insuldi riskiga. «Tõepoolest, mõlemad võivad olla insuldi tekke riskidega seotud,» kinnitas ta.

Samuti  uuriti temalt ravimite tarvitamisega seonduvat. Oli ka neid, kes ootasid kannatlikult teabepäeva ametliku osa lõppu, et siis nelja silma all oma muresid kurta.

Kõrv suhtub neisse mõistvalt ja loodab, et ainuüksi oma mure pärast kohale tulnud said ka vastuse.

Erakordne oli nii inimeste hulk kui ka meeste osa teabepäeval. «Tallinnas ja Tartus on  tavaliselt sellistel teabepäevadel sadakond inimest, seega 50 inimest Paide kohta on arvestatav hulk,» hindas ta.

Kuigi insulti loetakse peamiselt vanemate naiste haiguseks, peab Kõrv oluliseks meestes teema vastu huvi tekitada. «Palatites on insuldi patsiendid justkui enamik naised, aga naiste osa on vanemas eas meestega võrreldes  lihtsalt suurem. Tegelikult esineb meestel seda sagedamini,» selgitas ta.

Epidemioloogiliste uuringute järgi on nooremate insuldipatsientide seas siiski naisi mõnevõrra rohkem.

Kõrv tunneb heameelt, et juhtumid, kus insult tabab noori või lapsi, on Eestis siiski harvad. Enamik haigestunuid on vanemad kui 75aastased.

Kõrv ei nõustu ka väitega, justkui oleks aastate jooksul Eesti insuldipatsientide keskmine vanus vähenenud. «Minul selliseid andmeid pole,» sõnas ta. See väide vajab tõestamist epidemioloogiliste uuringutega.

Insuldiportaali andmeil taastub vaid kolmandik insuldipatsientidest ühe kuu jooksul haigestumise eelsele tasemele, kolmandik haigestunutest jääb püsipuudega, kolmandik sureb ühe kuu jooksul. Statistikaameti andmeil suri 2012. aastal peaajuveresoonkonna haigustesse 1048 inimest.

Tähelepanuta ei tohiks Janika Kõrva hinnangul jätta ka niinimetatud miniinsulte ehk transitoorset isheemilist atakki. «Kes on selle läbi teinud, sel on suur risk saada nii-öelda suurt  insulti,» märkis ta. Sellist terviseseisundit nimetab Kõrv insuldi häirekellaks.

Ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklis toob ta koos kolleeg Riina Viboga välja, et kuigi sellise insuldi sümptomid mööduvad enamikul juhtudest vähem kui tunni ajaga, on 20protsendine tõenäosus, et inimene haigestub hiljem isheemilisse insulti. «Kiire ning adekvaatse käsitluse ja kohe alustatud raviga on võimalik ära hoida isegi kuni 79 protsenti insultidest,» kirjutab ta.

Kõrva ütlust mööda on väga oluline meeles pidada, et insult tekib järsku ja tavaliselt ilma valuta. «Ei tohi ootama jääda, et sümptomid taanduvad, vaid tuleb kohe kutsuda kiirabi,» lisas ta.

Janika Kõrv ei tea, et Eestis oleks statistikat, kui palju moodustavad insultide üldarvust korduvinsuldid, kuid insuldi kordumise tõenäosus on päris suur. «Esimese kuu jooksul 10 protsenti ja viie aasta jooksul kuni 40 protsenti haigestunutest,» täpsustas ta.

Aja jooksul Kõrva selgitusel küll risk väheneb, kuid selle eeldus on korralik ravimite võtmine ja elustiili muutus. «Ravimite võtmist ei tohi pärast üht-kaht kuud katkestada. Üldjuhul on see ravi ikka eluaegne,» hoiatas ta.

Kõrva meelest saavad ka lähedased aidata patsiendil korduvinsulti ennetada. Näiteks toetada suitsetamisest loobumist, alkoholikoguste vähendamist, tervislikku toitumist ning mõõdukat füüsilist koormust.

See ei tähenda mitte ainult sõnu, parim toetus on, kui ka pereliikmed tervisliku eluviisi üle võtaksid. «Kindlasti tuleks jälgida eakate puhul, et ravimid oleks õigesti võetud,» lisas ta.

Kõrv julgustas oma abi pakkuma ka haigega arsti juures käimisel, samuti pidama haigega nõu, kuidas kohandada kodu nii, et puudega inimesel oleks võimalik liikuda ja toimetada. «Tähis on emotsionaalne toetus, et inimene ei tunneks ennast haiguse tõttu eemalejäetuna,» ütles ta.

Insuldi ennetamise ja inimestele teadmise jagamise seisukohalt peab Janika Kõrv teabepäevi väga oluliseks.

«Eakad inimesed kasutavad internetti vähem, teisalt pole internetis eestikeelseid materjale insuldi ja ka sellest taastumise kohta sugugi üleliia,» põhjendas ta.

Kõrv täpsustas, et olukord paranes mõnevõrra kevadel, kui avati haiguse kohta teavet koondav portaal insult.ee.

Samalt lehelt leiab teavet ka Eesti insuldiliidu kohta. Liidu liikmed saavad nõuandeid insuldist tingitud probleemidega toimetulekuks, samuti osa võtta liidu üritustest, koosolekutest ja osaleda liidu töös.

Sagedased insuldi sümptomid

• Ühe kehapoole nõrkus ehk halvatus: käsi/jalg ei kuula sõna, suunurk vajub viltu.

• Ühe kehapoole tuimus ehk tundlikkuse langus: ühes kehapooles on surinad või nahk tundub puudutamisel võõras.

• Kõnehäire: kõne võib olla pudistav, on raskusi õigete sõnade väljaütlemise/kõnest arusaamisega.

• Äkki tekkinud tasakaaluhäire.

• Äkki tekkiv väga tugev peavalu.

Allikas: INSULT.EE