Neljanda Türi Kevadfestivali matk viis loodushuvilised Hüpassaarde helilooja Mart Saare loomemaale, aga juhatas kätte ka kodukandi kirjaniku Anton Hansen Tammsaare juured ja seotused.
Loodusmatk pakkus kirjanduslikke üllatusi
11. mai 2010, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaata, et sa ei lähe kohale otse, ja vaata, et sa ei tule sama teed tagasi, et oleks midagi uut näha!» – need õpetussõnad meeles, alustaski päeva juht, Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja, helilooja Mart Saare loomingu austaja ja majamuuseumi eest seisja Riina Roose sõitu Hüpassaarde Vändra kaudu.
Esimest korda siirdub Kevadfestivali loodusmatk küll maakonna piirest välja, kuid ringsõidu jooksul selgub, kuivõrd jääme ikkagi kodumaakonnaga seotuks.
Nimelt viib Roose meid kõigepealt Jüriõuele, kus suurtest teedest ja ilmakärast eemal metsade vahel seisab suure tamme all mälestuskivi kirjaga «A. H. Tammsaare ema Anne sünnipaik «Jüriõue». «See on haruldane koht, kas on keegi teist varem siia sattunud?» pärit Roose ja vastab ise: «Siia ei sattutagi, siia peab tulema!»
Roose avastas Jüriõue 15 aastat tagasi jalgrattamatkal. «Teeotsas on veel vana viltuvajunud tokk püsti, kui see ümber kukub, ei leia mina ka enam kohta üles.»
Mälestustes on kirjas, et kunagi oli siin umbes saja hektari suurune jõukas talu ilusa palgimetsaga. Nõukogude ajal küüditati elanikud Siberisse. Talu kõrval saunas ongi sündinud Tammsaare ema Ann. «Neil oli saunakoht, minitalu või nii,» lausub Roose. «Selles perest on palju töökaid ja nutikaid inimesi pärit, Tammsaare sai siit head geenid.»