Automaatika tuleb appi kurke kasvatama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Köögiviljakasvataja Kuido Paimla liigub kasvuhoones kurgitaimede vahel ratastel käruga, mis sõidab küttetorudel. Kärule käib peale pukk ja pukilt saab kõrgemale siduda iga päevaga pikemaks venivaid kurgitaimi.
Köögiviljakasvataja Kuido Paimla liigub kasvuhoones kurgitaimede vahel ratastel käruga, mis sõidab küttetorudel. Kärule käib peale pukk ja pukilt saab kõrgemale siduda iga päevaga pikemaks venivaid kurgitaimi. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Pärast kaheksat aastat avamaakurkide kasvatust tegi väikeettevõtja Kuido Paimla kolmemiljonilise investeeringu ja nopib nüüd esimest saaki kasvuhoonest, milles suure töö teeb ära automaatika.

Tuhande ruutmeetri suuruses kasvuhoones jookseb 12 sirget rida kahe meetri kõrguseid kurgitaimi, mida on kokku 2000.
Et neile parimaid kasvutingimusi tagada, hoiab nüüdisaegne kasvuhoone ise sobivat temperatuuri, õhuniiskust annab reguleerida luukide avamisega.
Väetise doseerimine kastmisvette ja taimede kastmine on samuti automaatne. «Tikust tuleb taimele vett 12 korda päevas, seitse minutit korraga,» täpsustas Paimla.

Sügisel püstipandud kasvuhoonest hakkas Paimla esimest saaki saama aprilli algul. Kolme kuu vältel peaks igal nädalal saama korjata kaks tonni kurke. Et kasvuhoone annab saaki nii kevadel kui sügisel, tuleb aastatoodanguks ligi 50 tonni.


Üks põhjustest, miks Paimla otsustas julge sammu võtta ja kolmemiljonilise investeeringu teha, oligi peaaegu aastaringne töö, mida kasvuhoone pakub. «Veebruaris istutad esimesed taimed, juulis uued taimed, viimase saagi koristad novembris-detsembris,» selgitas ta.
Avamaakurgiga algab töö Paimla ütlust mööda alles mai algul ja septembris juba lõpeb.

Märksõnad

Tagasi üles