Vallitorni lift tegi esimese sõidu

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külastajad pääsevad Paide Vallitorni liftiga sõitma sügisel, kui linn tähistab sünnipäeva.
Külastajad pääsevad Paide Vallitorni liftiga sõitma sügisel, kui linn tähistab sünnipäeva. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Paide Vallitornis sai paika ajamasina ülesannet täitev lift, kuid Paide linna majandusraskuste tõttu lükkub 40 miljonit krooni maksma minev ettevõtmise valmimine aasta jagu edasi.

Paide abilinnapea Kaido Ivask tunnistas pärast seda, kui ehitusmehed olid liftiga esimese sõidu teinud, et nüüd võib natuke kergemalt hingata, sest ehituslikult oli tegemist väga raske ettevõtmisega. «Ma pole veel liftiga sõitma  jõudnud, kuid tahaks lähiajal proovida küll,» lisas ta.
Lifti paigalduse tegi Ivaski selgitust mööda problemaatiliseks asjaolu, et nõukogude aja lõpul ja Eesti aja algul kerkinud Vallitorni ehituskvaliteet pole kiita. «Lihtsalt öeldes polnud seinad loodis,» täpsustas ta.
Ivask kinnitas, et sellest olenemata on tööd ajakavas ja linna sünnipäevaks avab Vallitorn uksed külastajatele ajakeskuse Wittenstein nime all.
Kui esialgsete  kavade kohaselt pidi sügiseks uue väljanägemise saama kogu Vallimägi, lükkuvad välitööd  rahapuudusel järgmisse aastasse.
See tähendab, et tänavu ei tehta korda ei laululava ega treppe, ei ehitata uusi kõnniteid ega osteta uusi,  teisaldatavaid pinke. Samuti ei tule tänavu Kaevu ja Tallinna tänava äärde busside parklat.
Ivask kinnitas, et ükski plaanitud ettevõtmine rahapuudusel ära ei jää, vaid lükkuvad aasta jagu edasi.
Asjaolu, et Euroopa Liidu abiraha ei kasutata ära tänavu, Ivaski kinnitusel probleeme ei tekita.
Ivaski teada lükkavad  varasemaid investeeringuplaane edasi paljud omavalitsused, sest tulubaas on vähenenud ja riik ei luba ka laenu võtta.
Wittensteini projekti maksumus rahastusotsuse järgi  on 42 650 000 krooni, millest natuke üle 36 miljoni krooni  on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ja 6,4 miljonit krooni linna osalus.
Kui enne remonti külastas Vallitorni aastas ligi  10 000 inimeste, siis lähiaastate prognoos on, et külastajate aastane hulk jõuab kuni 50 000 inimeseni.
Ajakeskuse Wittenstein sisekujunduse teeb Kalju Kivi, tehniliste lahenduste eest vastutab Aare Baumer, filmid valmistab Ruudu Produtsendid,  kus  režissöör on Jaanus Nõgisto ja stsenarist Peep Pedmanson.
Vallitornis näidatavates filmides astuvad üles Eesti tuntumad näitlejad ja lauljad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles